Jaga:     
Uudised

Mis on LAKTOOS ja selle talumatus?

Laktoos on piimasuhkur. 100 grammis piimas on keskmiselt 5 grammi laktoosi. Osal inimestel võib esineda piimasuhkru seedimatusest tervisehäireid, mille põhjuseks on laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia. See tähendab, et organism ei suuda toota piisavalt piimasuhkrut seedivat ensüümi laktaasi. Täiskasvanute laktoositalumatus on pärilik, mis erineb rahvuseti ning sõltub muu hulgas toitumisharjumustest ja -traditsioonidest. Eakatel esineb laktoositalumatust sagedamini kui noortel. Laktoositalumatus pole alati täielik – paljudel juhtudel saab inimene süüa vähese laktoosisisaldusega toitu. Laktoositalumatuse all kannatavatele inimestele on välja töötatud spetsiaalsed piimatooted, milles laktoos on lahutatud kaheks lihtsuhkruks. Sellised tooted maitsevad veidi magusamalt.

Laktoositalumatusel on kaks vormi.

1.    Primaarne laktoositalumatus on päritav, sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5.–20. eluaasta vahel. Sel puhul säilib sageli 50–70% laktaasi aktiivsusest. Haigus ei ole ravitav.

2.    Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest, mis võivad olla tekkinud alatoitumise, tsöliaakia, mao- ja peensoolepõletiku või teiste haiguste tagajärjel. Oma osa võib olla ka dieetidel, kui igasuguste alternatiivsete toidusoovituste järgimine on kahjustanud normaalset toitainete vahekorda ja organismi biomehhanisme. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Nende haigusnähud kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul.

Diagnoosimine

Laktoositalumatust võib aimata juba haigusnähtude põhjal. Üks võimalus diagnoosimiseks on kaudne meetod, kus patsiendile söödetakse 50 grammi laktoosi (vastab umbes liitris piimas olevale laktoosikogusele) ja määratakse 10–15 minuti möödudes vere glükoosisisaldus. Kui vere glükoosisisaldus ei kasva, pole suudetud laktoosi lõhustada ja tegu on laktaasipuuduse ehk laktoositalumatusega.

Teine võimalus on analüüsida väljahingatavat õhku. Kui selle vesinikusisaldus suureneb, viitab see, et jämesoole mikrofloora kääritab laktoosi ja tegu on laktoositalumatusega.

Mida teha?

Olenevalt haiguse raskusastmest peab suuremal või vähemal määral vähendama laktoosi sisaldust toidusedelis. Tavaliselt talub hüpolaktaasia all kannatav inimene 2–3 grammi laktoosi päevas. Eelistada võiks hapupiimatooteid, milles osa laktoosist on käärinud piimhappeks, ja eriti probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid (keefir, hapupiim, jogurt, kohupiim), kuna osa baktereid eritab ka laktaasi. Laktoositalumatuse korral võib tekkida kaltsiumidefitsiit. Heaks kaltsiumi allikaks on pika valmimisajaga juustud, mille laktoosisisaldus on minimaalne. Müügil on ka laktaasikapslid, mida võib võtta koos laktoosi sisaldava toiduga.

Ära loobu piimatoodetest! 

Laktoositalumatuse korral ei tohiks piimatooteid menüüst välja jätta! Jälgida tuleb vaid, mida ja kui palju süüa. Piimas sisalduv kaltsium on oluline igas vanuses, sest muidu aeglustub luude uuenemine ja võib tekkida osteoporoosioht.

Tähtis on meeles pidada, et kaltsium ei saa imenduda ilma rasvlahustuva D-vitamiinita. Selle põhilised allikad on muna ja kala (lõhe, makrell, tuunikala), mis varustavad organismi ka oomega-3-rasvhapetega.

Kui saad kaltsiumi taimsetest toiduainetest, tuleks kõrvale süüa midagi rasvast, mis sisaldab D-vitamiini.

Laktoositalumatusega inimene peaks jälgima hoolikalt ka teisi toiduaineid, mida ei valmistata piimast. Konsistentsi, maitse ja aroomi parandamise huvides lisatakse toiduainetööstuses laktoosi näiteks vorstidele, farmaatsiatööstuses aga kasutatakse seda teatud ravimites või toidulisandites täiteainena. Kui inimene absoluutselt piima ega ka hapupiimatooteid ei talu, on kaltsiumivarude täiendamisel head alternatiivid ka pähklid ja seemned, oad, apelsinid, spargelkapsas ehk brokoli ning sojatooted.

Artikkel ilmus täismahus Tervis Plussi 2015. aasta septembrikuu ajakirjas.

0 kommentaari