2
fotot
Jaga:     
Uudised

Miks mulle meeldib JOOGA?

Kui ma olin alles laps, käisin ma showtantsutrennis. Alustasin tantsimisega juba lasteaias ning kooli astudes läksime enamike tüdrukute (ja poistega) rahvatantsutrenni ning tüdrukutest moodustati showtantsugrupid erinevas vanuses. Mäletan, et trenne oli tavaliselt kaks korda nädalas. Tihti sai esineda ning trikoo väel ringi karata.

Eredalt on meeles mälestus, kui me kooli saalis (mis toona oli mõisas), trenni tegime ning parajasti just spagaati harjutasime. Enamik meist punnitasid maha saamisega ning ka minulgi jäi parimatel päevadel viis sentimeetrit puudu. Ei saanud kunagi maha. Üldse paindusin halvasti aga meeles on see, et naine, kes toona koolimaja ahju kütteks puid tõid, heatujuliselt meie pingutuste üle naeris, puud virnas maha viskas ning hoo pealt meile ühe suure spagaadi maha pani! Kõigil, kaasa arvatud treeneril, olid silmad suured peas – ta ei teinud ju isegi soojaks!

Siis ma sain aru, et osadele meist on antud sünniga kaasa see imeline paindumine ja liigeste lõtvus, osa meist peavad kõvasti vaeva nägema. Mina kuulun kindlasti teise kategooriasse.

Olen elu aeg tahtnud hästi painduda ja käinud vahelduva eduga pilatese ja jooga trennides. Seda muidugi aastaid tagasi ning siis ma ei saanud veel aru, miks kõik trennid ikka ja alati rasked tunduvad ja arengut justkui üldse pole. Asi peitubki selles, et kui sa tahad areneda, ükskõik milles, siis tuleb seda teha pidevalt. Kuna seitsmendas klassis meil trenn otsa sai, kadus ka mu soov oma spagaati harjutada ning sinna see jäigi.

Nüüd, olles täiskasvanu, olen enda jaoks avastanud jooga. Ning kuigi mulle väga meeldib ka oma keharaskusega treening, mis annab mulle tugevust ja ilusa lihaselise kehakuju, ei saa joogat mu elus asendada mitte miski.

Jooga on justkui meditatsioon. Jooga on tähtis kohtumine iseendaga, millest sa ei taha puududa. Paljudele, kes pole joogat harrastanud võib see tunduda pealtnäha kas liiga kerge või liiga raske. Nimelt osa inimesi, kes hästi painduvad, võivad mõelda, et see on mõttetu – poosid tulevad nii kergesti. Siis teised, minusugused, kes üldse ei paindu, võivad tunda, et jooga tähendabki kõigi pooside ideaalset sisse võtmist, mis tundub selles hetkes ilmvõimatu! Kuigi, olgem ausad – enda üle naermine poosides, mida kätte ei saa, on ka päris hea oskus.

Ja siis on muidugi kolmas aspekt – pooside hoidmine! Vahel on poosid pealtnäha väga kerged, mistõttu kannatamatud inimesed neis pikalt püsida ei jõua. Aga jooga ei tähendagi ainult pooside võtmist (olgugi need nii ideaalsed või varesejalad kui võimalik). Minu jaoks jooga tähendab kohaloleku õppimist.

Kui ma võtan sisse poosi, olgugi nii raske või kerge kui ta ka on, siis jooga õpetab püsivust ühe asja juurde kauemaks jääda. Ta õpetab mitte loobuma ja alla andma. Ta õpetab lõpetama siis, kui sina oled selleks valmis, mitte siis, kui su mugavustsoon karjub, et ta enam ei jõua või ei viitsi. Mõned poosid on väga-väga lihtsad ja neis on vaja püsida näiteks viis hingamist (sisse ja välja). Inimesed, kellel on väga kiire ja hektiline eluviis, ei suuda tavaliselt nendes poosides rahulikult olla.

Tegelikult öeldakse, et inimesed, kellel pole aega paarkümmend minutit joogat teha või mediteerida, peaksid seda tegema palju kauem on tõestatud, et inimesed, kes mediteerivad igapäevaselt, on produktiivsemad lühema ajaga kui need, kes ei mediteeri. Jooga ongi minu jaoks kui meditatsioon. Ta õpetab oma mõistuse välja lülitama ning olema kohal. Ta õpetab nautima protsessi. Ning kogu selle õpetuse saab igapäevaellu kaasa võta ja tegemistes rakendada.

Olen märganud, et kuigi isegi mu painduvus on aja jooksul natukene paranema hakanud, on suurem muutus toimunud hoopis minu sisemaailmas. Ma olen palju rahulikum, kui ma olin enne. Ma ei ärritu enam peaaegu üldse ning minu püsiv kärsitus on muutunud minimaalseks. Kes mind teab, siis need kaks omadust olid mulle paar aastat tagasi ikka väga omased! Näen elu rõõmsamates värvides ning ei hoia kramplikult mingitest ideedest enam kinni. Näen, et kõik on kulgemine ja palju lihtsam on olla, kui midagi tagant ei sunni. Nii joogas kui päriselus.

Ja tegelikult ei ole joogas ka ühtegi kohustuslikku poosi või elementi, mis joogast jooga teeb. Sa võid ise oma joogastiili luua. Muidugi on oluline alguses baasliigutused ja hoiakud selgeks õppida, et endale liiga ei teeks ning harjutusest-liigutusest maksimaalse kasu saaks, aga tegelikult ei ole vaja üldse karta joogaliigutusi. Nad on täpselt nii lihtsad või rasked, kui sa need endale ise teed. Kõiki harjutusi on võimalik kergemaks ja raskemaks teha, tuleb ainult olla leidlik või leida hea õpetaja. Ning, kui aus olla, siis juutuub on tänapäeval üks eriti hea õpetaja, ei ole isegi tasulisse trenni minna vaja. Kui sa muidugi ei taha. Siis mine. Inimestega on ka vahel väga mõnus koos ennast liigutada.

Jooga on hea süvalihastele, ajule, närvisüsteemile, stressi maandamisele jne. Jooga võib olla hommikuvõimlemine või täiesti tugev treening ja muud lihastrenni päeva jooksul vaja polegi. Natukene kardiot juurde (kõnd, jooks, ratas, suusk) ja polegi muud vaja. Kui sa pole joogat veel harrastanud, siis soovitan proovida ja kohe 21 päeva kenasti järjest teha ning siis võrrelda enda enesetunnet, tasakaalu, emotsioone jne 21 päeva taguste tunnetega! Usun, et näed vahet! 

Loe Brena Fitnessi postitusi http://www.brenafitness.eu/category/blog/.

0 kommentaari