Jaga:     
Uudised

TASUB TEADA: maratonieelne toitumine!

Võtan sel korral enne maratoni ette ka toitumise teiperi. Teiperi eesmärk on glükogeenivarud nulli tühjendada, et need hiljem võimalikult täis laadida. Vältimaks aga seda, et võistluspäeval glükogeenivarud päris puudulikud ei oleks, tuleb keskenduda eelkõige nende täitmisele. Teiperi läbitegemine peaks ideaalis parandama võistlussooritust 3% ehk 5-10 min kiiremat aega.

Mina võtan ette 3+4 süsteemi ehk kolm päeva söön süsivesikuid vähem ja neli päeva rohkem kui muidu sööks. Kuna treeningplaan veidi muutus ja pühapäeva hommikul pean natuke veel verd ninast välja jooksma, siis alustan teiperiga lõunast.

Pühapäevast teisipäevani peaks ideaalis sööma rohkelt kasulikke rasvu ja valke. Toidulauale võiks võtta näiteks kodujuustu, kala, liha, pähklid, seemned, avokaado ja ära jätma riisi, makaroni, kartuli jne. Liha, kodujuustu kõrvale tuleb muidugi mingi köögiviljasalat kõrvale, päris ilma ei saa.

Kolmapäevast laupäevani on sefiiripidu (nali!). Nendel päevadel tulevad toidulauale tagasi kõikvõimalikud süsivesikute allikad nagu makaron, riis, kartul ja noh, sefiiri ka siis natuke. ;) Oluline on siinkohal tarbida ka piisavalt vedelikku ja mitte liialdada kiudaineterikaste toitudega, viimased võivad tekitada rasket tunnet. Mina haaran endale lähemale jälle Vytautase mineraalvee aga lahjendan seda näiteks apelsinimahlaga.

Väga äärmuslikuks ma ei lähe ja kui tunnen, et süsivesikute vähendamine kohe kuidagi ei istu, siis ei punnita. Kaloreid, süsivesikuid jne ma ka lugema ei viitsi hakata. Tuleb nagu tuleb ning püsin ikka mõistlikkuse ja vajaduse piires.

Võistluspäeva hommikul saab ilmselt jälle raske olema. Unenägudes juba mitu maratoni tehtud, närv veidike pingul, midagi kurgust alla ei lähe... Minu jaoks on võistluspäevade hommikutel oluline mitte süüa tugevamaitselisi ja rasvaseid toite - need hakkavad muidu jooksu ajal üles tulema. Aga ühe korraliku kausitäie putru võiks ikka kõhtu mahutada.

Lisan veel, et vahepeal sai mu lihase-müsteerium ka loogilise seletuse. Asi polnudki lihases vaid mingis närvis, mis halbade kokkusattumiste tõttu, nagu vähene riietus, külm tuul ja vihm ning halval ajal tehtud rotatsioon, streikis. See aga on õnneks minevik ja edaspidi peab targemalt jooksma - isegi kui karu hakkab taga ajama, siis lõigu ajal seljataha vaadata ei ole hea idee. :D

Tänan siinkohal Janekut, kes mulle füsioterapeuti soovitas ja füsioterapeuti Raul Kösterit, kes oma tihedas graafikus leidis hetke mind ära kuulda ja nii põhjaliku ülevaate - mis, kuidas ja miks - tegi. Oli tunda, et inimene teeb oma tööd südamega. :)

Loe Kristina blogi http://fitkristina.blogspot.com.ee/.

0 kommentaari