2
fotot
Jaga:     
Uudised

Mõtteid Paide Arvamusfestivalilt (1)

Kes ütles kellele, mida ja miks? Vot selles lasuvadki päevakajased küsimused. Kas sa huvitud tervisest, haridusest või hoopis teadusest? Võib-olla ihkad peenelt eliidiks tituleeritud poliitikutelt natist kinni võtta ja reaalajas diskuteerida, miks asjad on nii nagu nad on just sinu kodukohas? Kui jah, siis ilmselt trehvasime me sinuga anonüümselt sellel nädalavahetusel toimunud Paide Arvamusfestivalil.

Tuleb teha kniks ja tänada seda kirglikult ironiseeritud hinnangute suurpidustust, mis on kasvulavaks ühiskonnaüleste teemade lahkamiseks. Arvamusfestival on teadagi seisukohti lõhestav üllitis.Kuulsin enne sinna minekut mitmeid siunavaid kommetaare stiilis ”See ilusa jutu puhumine ju nagunii midagi ei muuda” ja ”See on mõttetu vingumine, kus kasutegur on 0”.

MIKS MINNA ARVAMUSFESTIVALILE?

Kuna jätkusuutliku arengu katalüsaatoriks on elav arutelu, siis oli eesmärk Arvamusfestivalile minnes võtta sisse mugav koht mind paberil enim kõnetaval Tervise alal. Pakuti võimalust kuulata huvitavaid mõttekäike tervist puudutavates küsimustes, ammutada insipiratsiooni ning saada uusi tere-tuttavaid. Olles tagantjärele tark, hakkasid sealsel kõval tribüünil pärast kümmet minutit kannikad päris hullult valutama ja arutlejate kuulmisega oli raskusi, sest kõlaritest kostuv heli jäi liiga vaikseks. Õnneks sai puuoksi hoovihmade ajal vihmavarjuks kasutada, mis oli Tervise ala boonuseks.

Igatahes, nagu mainitud oli peamiseks motiiviks saada tuttavaks vähemalt ühe toitumisvaldkonna spetsialistiga. Siit ka sulle mõtteainest järgnevaks aastaks – kui mitu sada eksperti tuuakse Järvamaale, siis miks mitte minna end tutvustama mõnele teadjamale sinu valdkonnas? Lihtsamat võimalust uusi sidemeid luua polegi olemas. Ma arvan, et see võimalus on pool Arvamusfestivali fenomenist.

ESIMENE ARUTELU – LASTE VAIMNE TERVIS TERVIKLIKULT

Minu jaoks avas Arvamusfestivali reede pärastlõunane arutelu, mille teemaks oli ‘’Laste vaimsest tervisest terviklikult – on see võimalik?’’. Pärast mitmekilomeetrilist autodest moodustunud rivis pulbitsemist olid kõik Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldatud ning Jannus Jaska juhitud arutelu osapooled kohale jõudnud. Ekspertideks kaasati Irja Ivarinen, kelle põhisõnumiks oli lastekeskse lähenemise olulisuse rõhutamine (laps vajab tema jaoks tähtsate inimeste poolt väärtustamist ning mõistmist – see tagab lapse aju normaalse arengu ning mõjutab teda positiivselt läbi elu); Grete Arro, kelle praktilisi nõuandeid ja tarka juttu kuulates vajus lausa suu lahti; Karmen Maikalu, kes rääkis laste vaimsest tervisest koolipingis ning Nelli Jung, kes demonstreeris kuulajatele, mida mõeldakse Vaikuseminutite all. Kohati tundus arutelu laialivalguv, kuid tänu Grete Arro kuldsetele tsitaatidele ja näpunäidetele leian, et see tund aega sai veedetud päris asjakohaselt.

TEINE ARUTELU – LIIKUDA VÕI RASVUDA

Pärast kiiret tee- ja veepausi, koperdasin seekord parema kuulmise nimel telgile veidi lähemale. Järgnevaks pooleteiseks tunniks olin naelutatud pingile kuulamaks viimastel aastatel palju meedia tähelepanu pälvinud teemat Eesti noorte liikumisharjumustest ja ülekaalulisusest. ‘’Noored on hukas – liikuda või rasvuda’’ arutelu moderaator Rasmus Kaggele jagub ohtralt kiidusõnu. Oma teravate väljaütlemiste, osava publiku kaasamise ja argumenteerimisoskusega pani ta kuulama ka hinged tagumises reas. Just nii põnevalt üles ehitatud, kaasavat ja konstruktiivset arutelu ma Arvamusfestivalilt ootasingi.

Arutelus osalesid Jaan Martinson, kes diskuteeris spordiajakirjaniku, endise kehalise kasvatuse õpetaja ning vanavanema perspektiivi silmas pidades; Merike Kull, kes on ametilt Tartu Ülikooli Liikumislabori juhataja ning tema väga liikumist tervitav elluvaade jäi resoneerima ka publikuga; Kristiina Jürisson, kes on Viljandi Gümnaasiumi kehalist kasvatuse õpetaja ja uue ajastu kehka konseptsiooni maaletooja ning viimasena ülimalt sümpaatne noor Eesti suusataja, Kristjan Koll.

Esimese asjana pandi paika teaduse poolt kinnitatud inimese keskmine liikumisvajadus, milleks on 60 minutit aktiivset liikumist päevas. Vahet on hakatud tegema liikumise ja spordi vahel. Näiteks viis korda nädalas trennis käiv laps võib ikkagi igapäevaselt ebapiisavalt liikuda. Liikumine on igasugune kehaline aktiivsus, mille esmaseks eesmärgiks ei ole teha trenni (jalutuskäik poodi, tööle kõndimine, aiatööd). Sport aga füüsilise aktiivsuse vorm, mille kaudu võisteldakse. See stsenaarium juhtus ka Kristiina Jürissoniga. Olles ise kehalise kasvatuse õpetaja, liikusid nii tema ise kui ka ta poeg alla miinumumi. Sellest hoolimata tõdes Jürisson, et teadlikult on võimalik probleemi imelihtsalt lahendada. Tuleb lihtsalt kasutada vähem autot.

Inimestele oli väga mokkamööda diskussioon kehalise kasvatuse potentsiaalse kaasajastamise üle kõigis Eesti koolides. Algklassides peaks kehaline kasvatus hõlmama vaid mänge ning lõbusaid tegevusi. Nii tagataks kompleksidevaba õhkkond, kus liikumispisik saaks vabalt levida. Põhi- ja gümnaasiumiastmetes tuleb anda õpilastele valik tegevusi, milles nad ise osaleda soovivad. Lisaks sellele pidasid arutlejad oluliseks mõtestatud tegevust – lapsed ei saa aru, miks nad peavad käsu peale ninast verd välja jooksma või üksteise võidu liivakasti hüppama. Jürissoni sõnul on normide peale tegevused Viljandi Gümnaasiumis kaotatud ning seda peaksid tegema ka teised koolid.

KOLMAS ARUTELU – ÜHENDKUNINGRIIGID PEALE BREXITIT

Siis aga otsustasin oma kodinad kokku pakkida ja Tervise alalt kobida hoopis Eesti Vabaerakonna telki. Olgu öeldud, et ala valik ei peegelda mu poliitilist vaadet. Arutelu tundus lihtsalt väga huvitav ja minu jaoks relevantne. Nimelt, vesteldi Andres Herkeli eestvedamisel Ühendkuningriigi ning Euroopa Liidu tulevikust pärast Brexitit. Juba kooli ajal tegin endale selgeks, mis vahe on Inglismaal, Suurbritannial ja Ühendkuningriigil. Samuti, kus asuvad ja mida tähendavad Wales, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa. Kahjuks oli piinlik ja kohati halenaljakas kuulata kuis härra Herkel hooples eelpool nimetatud regionaalsete aladega täiesti valedes kontekstides. Üritades olla aktuaalne küsis ta arutelu peavestlejalt, Christopher Sierilt, mida ta mõtleb pärast Brexitit brittidest, olles ise inglane. Tahtes härra Herkelit olukorrast päästa, köhis ta kohmetunult kolm korda peo sisse, tõdes, et inglased on üks suur osa brittidest ning palus esitada uue küsimus.

Arutelu ise oli kuulatav, kuid meenutas veidi sõbra poolt äranäritud nätsu. Kõik teemad olid eelnevalt meedias lahatud ja end ammendanud. Kahjuks ei jõutud toiduohutust puudutavate küsimusteni. Paar nädalat tagasi olles ise käinud Suurbritannias praktikal, rääkisid sealsed dietoloogid Walesis levivast ‘’Brexiti viirusest’’ ehk hepatiit E-st. Sajad koolilapsed, kontoritöötajad ja muidu grillpidudel nautlejaid tabas ebameeldiv üllatus, kui neile pärast esimesi kevadiste aiapeol valmistatud vorstikeste söömist palavik, kõhuvalu, isutus ja oksendamine külge haakis.

Diagnoosiks pandud Brexiti viirus levib enamasti arengumaades fekaaloraalsel teel ning jõuab inimesteni väheselt töödeldud liha süües. Vägisi kerkib õhku küsimus, et kes hakkab Suurbritanniasse imporditud sealiha kvaliteeti kontrollima. Senini on kõrged toiduohutus standardeid puudutavad regulatsioonid üle võetud Euroopa Liidult. Kas võib olla, et üha rohkem inimesi, eelistades odavamat liha kvaliteetsemale, satuvad Brexiti viirusega haiglasse?

Samuti jäi arutlemata teema, mis puudutab Ühendkuningriikide tulevast kaubanduslepingut USA-ga. Vahetult peale Brexiti referendumit lendas Briti peaminister Theresa May Ameerika presidendi Donald Trumpiga kohtuma, et kinnitada riikidevahelisi ‘’erilisi suhteid’’. Kuna Ameerika toiduainetööstusele kehtivad liberaalsed seadused (võrreldes EU-ga), lubavad kasutada kasvuhormoone loomakasvatuses ja klooritud kanaliha, oleks olnud huvitav Arvamusfestivalil kuulda, kuidas poliitikud Suurbritannias seda kodupublikule serveeriksid.

Teadagi, eelistavad britid võimalikult eetilist ning võimalusel mahedat toitu, seega võtaks ameeriklaste pakutud odav, kuid vähekvaliteetne liha poelettidel paljudele skandaalsed mõõtmed. Väike vaheremark, aga see näitab, kui oluline on ka tavakodanikul ning toitumisnõustajatel olla kursis nii maailmas toimuva kui ka poliitikaga. Kuna arutelu oli kirglik ja venis seetõttu pikale, said Arvamusfestivali jüngrid Vallimäelt minema alles kaheksa paiku.

VARA ÜLES, HILJA VOODI – NÕNDA TARKUS MAJJA TOODI

Tänu teemade rohkusele ja aktiivsele kodanikualgatusele kõlasid teadjamate hääled Paides lausa kahel järjestikusel päeval. Laupäeval oli mul kindlaks plaaniks läbi kolistada nii mõnigi seenmütseelist või saepurust ehitatud lava.

NELJAS ARUTELU – TOIDUOHUTUSEST

Neljandaks ning tagasivaadates laupäeva huvitaivamaks aruteluks oli ‘’Toit on tervise alus’’. Moderaatoriks Jaanus Välja ning osalejateks Külli Holsting Eesti Toitumisnõustajate Ühendusest, Anne Luik Eesti Maaülikooli Mahekeskusest, Kairi Ringo toiduohutuse osakonnast ning Hanna-Liis Lepp Eesti Kliinilise toitumise seltsist. Keskenduti peamiselt agrokemikaalide jääkide ning lisaainete mõjule tervisele.

Hanna-Liis Lepp tõi välja olulise punkti, mida ta on meie ühiskonnas täheldanud. Nimelt on vastuolusid toitumisnõustajate ja arstide lähenemises – toitumisnõustajad rõhuvad holistilisusele, samas kui arstid ravivad spetsiifilisi haiguseid – mistõttu arvatakse, et arstid ei tea toitumisest midagi. Dr Lepp oli samuti mures suureneva hulga patsientide pärast, kes vähidiagnoosi kuuldes tunnevad tohutut süütunnet, sest neile on alati sisendatud, et vähk tekib aastatepikkusest valest toitumisest. Tegelikult on vähi areng mitmefaktoriline ega sõltu ainult dieedist. Ega taolised väljaütlemised suurt populaarsust pälvi, sest kapitalismiajastul on selliste müütide peale ehitatud terved impeeriumid.

Praktilised nõuanded ja toiduohutuse sõnavõtud Kairi Ringo poolt pälvisid auditooriumi tähelepanu. Näiteks soovitas ta maha rahuneda erinevate pestitsiitide ja taimekaitsevahendite kasutamise osas. Eestile kehtivad Euroopa Liidu ülesed seadused (st kõik liikmesriigid on kohustatud neid täitma), mille väljatöötamisel kaasatakse esiteks teadlased, kes tõestavad, et kasutatav aine on inimesele ohutu ning teiseks toiduohutusamet, kes määravad piirmäära ehk ADI (acceptable daily intake kg/päevas). Seega kõik toiduained, mida Eestis müüakse on inimorganismile ohutud. Põllumehed, kes ei järgi vastavaid ettekirjutisti, rikuvad seadust ning jäävad varem või hiljem oma tegudega järelvalveorganitele vahele.

Kui aga hing ikka rahu ei anna, soovitas Ringo pista tavapärasesse toidukorvi ka mõningaid mahetoiduaineid, näiteks teravilja- või lihatooteid. Samuti pidi heaks harjumuseks olema toiduainete pidev varieerimine, st süüa nädalate lõikes erinevaid köögi- ja puuvilju – nii välditakse pestitsiidide kumulatiivset kokkupuudet. Hiljem Ringoga rääkides soovitas ta huvi rahuldamiseks lugeda järnevat veebilehte: https://ec.europa.eu/food/overview_en, kus on adekvaatset informatsiooni toiduohutuse kohta.

VIIES JA KUUES ARUTELU

Kuigi lugemine pidi kärsitule kannatust õpetama, võtan viimased kaks Arvamusfestivali teemat ühe paragrahvi all kokku. Inglise keelne arutelu teemal ‘’Veganism: a self-restricted or a healthy diet?’’ hõlmas diskussiooni veganismi väljajätmisest Eesti uusimatest Toitumissoovitustest, teaduspõhisusest, kasu tervisele ja tendentsi ekstreemsusele (vaksineerimata jätmine, orgaanilised riided, ainult mahetoit jne). Teine arutelu ‘’Kuidas patsient tervishoisüsteemis ellu jääks?’’ lahkas tervishoiupoliitika ja meditsiinisüsteemi juhtivaid õiguseid ning patsiendi vastutust. Päris põhjalikult puudutati patsiendikahjude hüvitamise süsteemi muutmise vajalikkust, kusjuures kenasti kaasates ka kohaletulnud publikut. Ega rohkem nende kahe arutelu kohta öelda polegi – polnud nad midagi erilist.

LÕPPSTSEEN

Paide Arvamusfestival kulmineerus lõppvaatusega laululavale püsti pandud ERRi telgis, kus viimset solgutamist ootasid parlamendierakondade esimehed. Kuigi on ka tublisid poliitikuid, ei küündi paljude tegelik poliitikaelu selliste vooruslike refräänideni – ikka kimbutavad korruptsiooniskandaalid, valetamised ja strateegilised sõnavõtud. Olles Eestis toimuvaga kursis, otsustas taevaisa näidata, mis ta kõigest tegelikult arvab ning selleks puhuks kraanid lahti keerata. Sellest hoolimata loodan sind järgmine aasta ka Arvamusfestivalil kohata!

Vaata lisa Tervisefoorumi leheküljelt http://tervisefoorum.ee/.

1 kommentaar

A
ants  /   10:39, 30. aug 2017
Need arutelud ei viinud mitte kuhugi