Jaga:     
Uudised

MÜRA ja tervis: 10 fakti (2)

Mopeedid, skuutrid ja muruniidukid, lõputud suvetuurid ja teised vabaõhuüritused, naabrite aia- ning terrassipeod – suvel kimbutab häiriv müra kõiki meid. Liigne müra on ebameeldiv, aga kas ka päriselt kahjulik? Kuidas müra tervisemõjusid vältida?

1. Mis on müra?

Müra on igasugune heli, mis meid häirib või meie tervisele halba mõju avaldab. Müra ei pruugi tingimata olla vali – ka vaikne hääl võib mõjuda mürana, kui see käib meile närvidele. Teisalt aga kujutab kõva muusika endast müra isegi siis, kui see meile meeldib. Põhjus on selles, et liiga vali muusika võib kahjustada kuulmist.

Mürataset mõõdetakse detsibellides (dB), kusjuures tavalise vestluse hääled ulatuvad umbes 65 detsibellini ning karjumine 80 detsibelli kanti. Kuigi 15 dB erinevus võib tunduda väike, on karjumine siiski tavavestlusest 30 korda intensiivsem, sest detsibell on logaritmiline mõõtühik (kolm lisadetsibelli tähendab juba topeltmüra).

Peale müra intensiivsuse tuleb jälgida ka seda, kui kaua me selle mõju all viibime, selgitab Tartu Ülikooli töötervishoiu dotsent Eda Merisalu. Kolme detsibelli “seadus” lubab 85 dB mõjusfääris ilma kõrvaklappideta olla 8 tundi, 88 dB müras 4 tundi, 91 dB müras 2 tundi jne. Nii et 100 dB müratugevusega rokk-kontserdil tohiks viibida vaid 15 minutit, muidu võivad kõrvad pärast vilistama hakata.

2. Müra talutakse erineval määral.

Küllap oled märganud, et mõnda inimest häirib juba väikseimgi krõps, teise kõrval aga võib kas või püssi lasta, ilma et see teda segaks. Võib-olla kuulud ka ise nende hulka, kes on müra suhtes iseäranis tundlikud?

Teadlased pole siiani päris ühel nõul, miks mõned taluvad müra paremini kui teised, kuid ilmselt tuleneb see meie geenidest. Kindlasti on lapsed tundlikumad kui täiskasvanud. Samuti harjuvad mõned inimesed müraga paremini. Tuttav müra ei pruugi tingimata igaühte häirida.

Kõrgenenud tundlikkust helide suhtes nimetatakse hüperakuusiaks. Selle all kannatavatele inimestele teevad haiget isegi sellised helid, mis on teiste meelest talutavad või tavalised. Üldiselt tekitab müra valu alles siis, kui selle tugevus ulatub 120 detsibellini. Hüperakuusia korral võib inimese valulävi piirduda 80 detsibelliga.

3. Müra segab õppimist.

Kuna müra takistab kuulmist ja keskendumist, on mürarikkas keskkonnas kindlasti raskem uusi teadmisi omandada. See on üks põhjus, miks näiteks mõne keerulise võrrandi koostamine lärmakas klassiruumis kuidagi selgeks ei saa. USA teadlaste sõnul õpivad koolieelikud lugema seda kiiremini, mida vaiksemas ümbruses nad harjutavad.

Õppimist võib segada ka mujalt pärinev müra – aastal 2006 avaldatud uuringus võrreldi 9–10 aasta vanuseid Euroopa lapsi, kellest osa käis koolis mõne lennujaama lähedal. Tulemused tõestasid, et taustamüra avaldas mõju funktsionaalsele lugemisoskusele ehk müra sees kasvanud lapsed said loetud tekstist halvemini aru.

4. Müra võib segada töötamist.

Paljud meist töötavad märksa tõhusamalt siis, kui nad saavad seda teha vaikselt ja omaette, paraku aga on tänapäeva kontorites eraldi kabinet pigem luksus. Mõtlemist ja süvenemist nõudvates ametites mõjub taustamüra kindlasti häirivalt. Isegi kui sa seda otseselt ei märka, võib töökaaslaste jutukõmin sinu töö tõhusust kuni 50% võrra vähendada.

Teisalt oleneb müra mõju töö iseloomust. Rutiinset ja üksluist tööd tegevad inimesed sageli lausa eelistavad kuulata midagi taustaks, sest see muudab neid erksamaks ja isegi efektiivsemaks.

5. Müra saab peita teise müraga.

Konditsioneeri või ventilaatori tasasest suminast või vaikse podisemise peale keeratud raadiost võib olla abi näiteks jutumüra summutamisel. Et ennast ümbritseva maailma müra eest peita, kasutavad paljud meist muusikat, aga katsetada võib ka nutitelefonidele loodud tasuta rakendust Study, mis pakub 45 minuti pikkuseid linnulaulusessioone.

Kui sa pead tihti sõitma rongi või lennukiga ning soovid sel ajal lugeda või tööd teha, aga mitte muusikat kuulata, võiksid hankida spetsiaalsed müra summutavad kõrvaklapid. Need töötavad nii, et mõõdavad ümbritsevat müra ja tekitavad vastupidise helivälja, mis peaaegu nullib välise müra. Paraku pole summutavatest kõrvaklappidest abi äkiliste helide, näiteks koera haukumise puhul, ja kindlasti ei tohiks neid kasutada tänaval kõndides ega ühtegi sõidukit juhtides.

6. Müra võib kahjustada kuulmist.

Kuulmiskahjustuse põhjuste hulgas on müra üks sagedasemaid ning need kahjustused on paraku püsivad. Üle 135 detsibelli ulatuv vali ja äkiline heli, näiteks kahuripauk või ilma kõrvaklappideta sooritatud laskeharjutused, võivad kuulmisvõimele ränga hoobi anda. Kuulmist võib kahjustada ka see, kui viibime pikemat aega rohkem kui 85 detsibelli tasemega müra mõju all. Sellisel juhul tekib kahjustus tasapisi, paljude aastate vältel. 

7. Müra võib rikkuda hääleaparaati.

Et ennast mürarikkas keskkonnas kuuldavaks teha, kipume tihti häält tõstma. Kui aga räägime pidevalt tavalisest valjemini, riskime sellega, et meie häälepaelad satuvad ülekoormuse alla ning nendesse tekivad sidekoelised sõlmekesed, mis ei lase häälepaeltel sulguda. Halvimal juhul võib selline olukord hääle pöördumatult kähisema panna.

Sellised häälehäired ohustavad eriti õpetajaid, treenereid, sõjaväelasi, baari- ja klubitöötajaid jne. Sosistamine pole lahendus, sest see koormab häälepaelu veelgi rohkem. Lahendus on anda häälele puhkust vaikses ümbruses.

8. Müra nõrgestab südant.

Pikaajaline müra mõju all viibimine suurendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Näiteks liiklusmüra on seostatud südame isheemiatõvega. Mürale reageerides eritab meie organism stressihormoone, kiirendab pulssi ja põhjustab vererõhu tõusu. Krooniline mürastress võib põhjustada südamelihaskoe pikaajalist hapnikupuudust, valu rinnas ja isegi infarkti.

Dotsent Eda Merisalu sõnul võib ootamatu tugev heli südame päriliku pika QT sündroomiga inimesel põhjustada rütmihäireid, vatsakeste fibrillatsiooni ja äkksurma. Ameerikas sureb sel põhjusel ligi 3000 noort inimest aastas.

9. Müra häirib und.

Uuringud on näidanud, et eriti kahjulik on öine müra, mis nõrgendab une kvaliteeti ja lühendab seda. Unehäireid esineb sagedamini nendes piirkondades, kus müra ulatub öösiti üle 55 detsibelli. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel mõjutab öine liiklusmüra Euroopa Liidus peaaegu iga kolmandat inimest. Iga viies eurooplane elab piirkonnas, mille öine müratase võib nende tervist märgatavalt kahjustada.

Just selleks, et inimesed mürast puhata saaksid, reguleeritakse seadusega öörahu korda. Alates 1. juulist 2014 kestab ametlik öörahu tööpäeviti kella 22–6 ning reedeti ja laupäeviti kella 24–7. Need piirangud ei kehti jaani- ega uusaastaööl ega ka vabariigi aastapäeval.

10. Müra kahjustab vaimset tervist.

Otse öeldes ajab müra meid tihti lihtsalt närvi. Kõik, kes ei ela üksildases metsatalus, on küllap pahandanud selle üle, kui kõrvalmaja lapsed akna all liiga lärmakalt mängivad või naabri juures peetav pidu üle kesköö venides aina valjemaid tuure võtab. Isegi kui me seda täpselt ei teadvusta, käsitleme häirivat müra enda privaatsuse rikkumisena, mis võib tekitada unetust, ärevushäireid, viha ja isegi hirmu. 

Nagu öeldud, sõltub iga inimese tundlikkusest see, millisel määral ta müral end häirida laseb. Eda Merisalu kinnitab, et halvimal juhul võib liigne müra põhjustada stressi, kurnatust, peavalusid, järske meeleolumuutusi ja iiveldustunnet. Samuti võib müra suurendada teiste stressitekitajate mõju. Nii et suvel võiks igaüks mõelda sellele, kuidas vähendada mürareostust meie ümber – näiteks loobuda valjust muusikast ning kuulata hoopis laine loksumist, kose kohinat või linnulaulu.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2014. aasta augustikuu ajakirjas.

2 kommentaari

S
See on "suvemuusika"-  /   15:40, 19. aug 2017
igapäevane muruniidukite lõrin.
N
naine  /   15:52, 19. aug 2017
jah, aga kortermajas pidev ehitusmüra, tümps, trampivad lapsed pea kohal, vot see on tõeline müraallikas.