2
fotot
Jaga:     
Uudised

Millest tänase JOOKSU ajal mõtlesin?

Jooks oli väga kerge. Mõtted voolasid ja väide, et jooksmine arendab ka "ajumusklit" on täitsa tõsi. Päeval õpitud uued teadmised kinnistuvad. Juhtmetest, GPS-idest ja millest kõigest veel võiks üks klienditeenindaja arvuti-, büroo- ja hobikaupadega poekeses silmitsi seista - loogika areneb. Alles on mu teine kuu, kuid tunnen, et hakkan juba vaikselt terminitest (näiteks CAT 5, CAT 6) aru saama. Ma oleks varem naernud, sest pidasin end lootusetuks sellisel "meestealal", kuid täitsa põnev on uusi teadmisi saada ja uute vidinatega kursis olla. Enam põrsast kotis ei ostaks kui arvutiostuks peaks minema.

Jooksmine kaotab pinged ja loiduse. See on hämmastav, kuidas saab nautida liikumist, tunda külmavärinaid lihtsalt emotsioonist. Loojuv päike, jahutav tuuleke, teised sportijad naerunägudega. Lihtsalt imeline lõpp päevale. Võtan päeva korraga, kuid planeerisin jooksud aasta lõpuni. Selline elustiil sobib mulle. Ei tunne enam, et pean tegema ja olema, vaid tahan teha ja olla. Kerge on kui mõtted selged ja rahul oludega-täiesti elementaarsed vajadused on viimaks kaetud. Ja sellest piisab, et täna ja praegu rahul olla.

Kui viriseda, siis oleks palju asju veel vaja, kuid hetkel ma lisakoormust endale ei võta. Sügisest õega kooselu tuleb paras katsumus, sest meie vahel on tõeline õelus. Lihvime teineteise nurki äkki maha. Kevadel ehk autokool, kuigi mingit erilist motivatsiooni selle läbimiseks pole. Bussiliiklus sobib ja jalad on all - olen enam kui kindel, et muutuksin liiga mugavaks.

Ma olen rahul endaga ja mind ümbritsevate inimestega. Aitäh, et jaksate mu eneseväljendust lugeda ja raatsite vahel paar rida kommentaaridesse jätta!

Edit: Mõtisklesin ka isiklikest rekorditest. Tahan või ei tuleb pisike võrdlusmoment sisse- lugedes teiste blogijate rekordeid ja rajusi emotsioone. Mina ei täitnud oma eesmärki ööjooksul ja mõru maitse on ikka suus, sellest ka tühi pilk täna ja välja elamine, et mina sinna oma jalga enam ei tõsta. Jonnib ära ja lõpp hea kõik hea. Samas ega ei tohi võitmisega ära harjuda, eelmisel aastal ju tulid kõik uued tulemused isiklike rekordite taha ja naiivne oleks loota, et 12 nädalat jooksu toob kõik uued numbrid iseenesest.

Väga meeldis Kaisa Kukk ja tema mõte: "Võitudega ei tohi kunagi ära harjuda, muidu hakkad kaotama. Võitlemisega tuleb ära harjuda, siis saad ületada ennast!"

Loe Karmen Lepa jooksublogi http://jooksublogi.blogspot.com.ee/.

0 kommentaari