Jaga:     
Uudised

Ole nutitreenimisega ettevaatlik!

Nutikeskkond on vaid patsiga poiss!

Neeme Vool, IT-spetsialist ning kulturismi- ja fitnessitreener:

Olen osalenud ise selliste keskkondade programmeerimises juba 2001. aastast ja ka oma klubis programmeerinud ära rutiinsed ja lihtsad andmete töötlused, näiteks kehakoostist mõõtva kaalu andmete töötlus, kus saab üldhinnangu muutustele anda automaatselt.

Nutitreenerid kasutavad õigesti ära treenimise sotsiaalseid ja psühholoogilisi külgi. Kaaskannatajate, -entusiastide või sarnase eesmärgiga inimeste tugi on tugev motivaator. Olen ka ise tihti kasutanud võtet, et kui sõpradele midagi luban, on sellest palju raskem kõrvale hiilida. Ei peagi kedagi kaasa kutsuma, piisab vaid ütlemisest, ja su kõikvõimas südametunnistus paneb su lubadust täitma.

Treenitus areneb aeglaselt, heal juhul keskmiselt 1–1,5% kuus. Väikesed muudatused jäävad treeningupäevikuta tähele panemata. Tekib tunne, et arengut justkui ei ole. Samas ei tohi arengu jätkumiseks väga pikalt loorberitele puhkama jääda, vaid tuleks suurendada koormust. Paljud nutitreenerid aitavadki sobiva koormuse välja arvutada.

Lihtsalt liigu! Tänapäeva istuva eluviisiga inimeste liikumisvajaduse katmine ei ole raketiteadus, vaid lihtne treening. Ausalt, pooled personaaltreenerid on tihti rikka ja laisa kliendiga kaasajooksjad. Väike jooksuring või tunnike toonuse tõstmist jõusaalis ei vaja iga päev treeneri juuresolekut. Meie keha oskab joosta ja raskusi tõsta. Tervise heaks liigutamisel on liikumine ise kõige olulisem ja hantli trajektooril pole suurt tähtsust. Nii et motivaatorina ja lihtsate põhitõdede allikana on nutilahendused täiesti omal kohal. Siiski, mõned asjad vajavad tähelepanu.

Ületreeningu oht. Sportlike võimete tippu arendamine ei ole sirgjooneline. Tahan maratoni võita: jooksen järjest rohkem ja kiiremini? Tahan võita linna rinnalt surumise võistlused: hakkan mitu korda nädalas rinnalt surumisi tegema? Saavutuseni jõudmine koosneb paljudest osadest, mida arendatakse erinevalt.

Kuigi paljud nutitreenerid väidavad, et programmi tegemisel osales hulk spetsialiste, on tulemus ikkagi programmeerija nägu. Rakendus on sama võimekas kui selle koodi kirjutaja. Tihti pakutakse vaid põhimõtet “täna rohkem kui eile, homme rohkem kui täna”. Ebarealistlikele eesmärkidele ei juhita tähelepanu. Siit tuleneb oht end üle treenida.

Treeneri vajalik nõuanne. Nutitreenerid ei ole treenijaga reaalajas kontaktis, andmaks vajalikul hetkel sobivat infokildu. Kas või lihtne kükk kangiga. Harjutuse kirjelduse võib venitada lehekülje pikkuseks. Tihti on lihtsam, kui keegi korraks kõrvalt juhendab, öeldes täpselt õigel hetkel vajalikud sõnad asendi ja liikumise kohta ning vastates kohe pärast harjutust paarile tekkinud küsimusele. Edasi võib aga treenija jätta üksi harjutama. Tihti vajavadki inimesed lihtsalt kinnitust ja tagasisidet, et kõik on korras ja õige. Peagi hakkab järjekindel harjutaja oma keha niigi paremini tunnetama.

Hea oleks, kui treenijad kasutaks nutikeskkondi oma treeningute rutiinse osa jälgimiseks ja teadvustaksid, kus on selliste keskkondade võimaluste piirid. Küsimuste ja kahtluste korral aga võiks mõnikord ka elavalt treenerilt nõu küsida. Sest nutikeskkond on piltlikult öeldes ikkagi vaid “patsiga poiss”, kellele treenerid ja teadlased vastuseid ette ütlevad.

Väljavõte Tervis Plussi 2012. aasta aprillikuu ajakirjast.

0 kommentaari