2
fotot
Jaga:     
Uudised

Anne Hanni aasta jõusaalis (1)

Nii-öelda ametlik aasta sai täis juba paar nädalat tagasi. Eile käisin personaaltrennis ning tegime ka paari harjutust, millega ka aasta aega tagasi alustasin. Treener just meenutas, et mis raskutega alustasin ja kus nüüd olen. Pea iga harjutust, mida olen aasta aega teinud, teen nüüd kahekordse raskusega või suuremaga (oleneb harjutusest). Raskustega progresseerumine on individuaalne ja kuna alustasin üsna suurte raskustega (enne oli juba trennitaust taga), siis minu puhul on kahekordne suurendamine super tulemus. Arvan, et natuke saab veel edasi minna raskustega (küki, puusatõste, rinnalt surumine), aga hetkel pole see prioriteet ning ka praeguses kavas neid harjutusi sees pole.

Võib-olla kõige suurem muutus, mis aasta jooksul toimunud on, on see, et prioriteediks olen mina ise. Kui alguses oli motivaatoriks see, et saaks iga kahe nädala tagant natuke raskust suurendada (sest mulle tundus, et see justkui näitab arengut), siis õppides ise personaaltreeneriks, mõistsin, et oluline on tehnika ja see, et teeksid just sellise raskusega, mis on praegusel hetkel sobiv. Muidugi on alguses raske öelda endale, sorri, ma täna tõesti ei jõua sellise raskusega korrektse tehnikaga teha, sest ego tahaks ju kiita saada. Aga kui see faas on läbitud, siis edasi läheb lihtsamaks. Esiteks sellepärast, et sa ei tee endale raskusega liiga (kui sa oled ikka õhtul väsinud, siis oled väsinud ja see on märk sellest, et su keha vajab puhkust – kas on selleks puhkuseks lihtsalt kergem treening või võtad enda jaoks aja maha, on su enda valik, lähtuvalt su kehast). Teiseks on sul suurem motivatsioon järgmisel korral jõusaali minna, sest kui kurnata keha liigselt, siis millalgi läheb väga raskeks, eelkõige just emotsionaalselt.

Leia tasakaal puhkuse ja treeningu vahel. Oska puhata ja oska treenida vastavalt oma keha võimetele.

Selle aasta jooksul olen õppinud end rohkem tundma. Olen iseloomult maksimalist ja nii kui ma tean, et ma olen võimeline pingutama rohkem, siis ma ka seda teen. Näiteks plangus hoidmine, võin öelda, et lõpp on puhtalt enda motiveerimine ja see käib ainult mõtete jõul, sel pole mingit pistmist sellega, kui palju su keha tegelikult jõuab. Kui su keha ei jõua, siis sa lihtsalt kukud maha, aga nii kaua kui sa pole kukkunud maha ja suudad oma asendit hoida (mõtete abil saab seda päris korralikult pikendada) nii kaua sa lihtsalt püsidki ja hoiad. Ühe korra hoidsin 15 minutit (viimased kolm minutit oli see tehnika sellise kaheldava väärtusega, treener pidi mulle kogu aeg märku andma, et puusa alla poole tooksin), aga see oli puhtalt mäng emotsioonidel.

Umbes pool aastat käisin jõusaalis igal nädalal kolm korda. Pärast seda hakkasin ise trenne andma ja trenni koormus suurenes, vähendasin jõusaalikoormust ehk siis proovin jõuda nädalas kaks korda jõusaali. Reaalsus on see, et viimasel kahel kuul jõuan enamasti 1-2 korda jõusaali, sest asendusi on üsna palju ja lähtun enamasti reeglist et 1-2 vaba päeva võiks nädalas olla, sest enamasti on päevas 2-3 trenni. Õnneks augustist tuleb natuke vaba aega juurde või õigemini… võtan natuke aega enda jaoks ehk olen planeerinud kaks pikka nädala lõppu, kus ei tee jõusaali- ega rühmatrenni. Aga teades ennast, siis kindlasti ühe korra trenni pikal nädalavahetusel (4 päeva) teen.

Aasta jooksul on olnud mul neli kava, mida olen jälginud ja lisaks olen käinud erinevate personaaltreenerite trennis (personaaltreeneriks õppides tuleb lisaks personaaltrennides käia) ja olen saanud kindlasti tehnikat paremaks, aga eks tehnikaga saab kindlasti veel tööd teha (eriti kui raskuseid suurendada). Hetkel teen sellist kava, kus korduste arv on suurem, kuid raskus, millega töötan, on väiksem. 1,5 kuud olen uut kava teinud ja pole selle aja jooksul raskust suurendanud (pigem vahepeal teinud isegi natuke kergema raskusega) või siis seeriate vahelisi puhkepause vähendanud, et intensiivsust tõsta.

Kuna trenni teen ma niikuinii üsna palju, siis lihtsalt ei näe mõtet pingutada jõusaalis 100%, vaid pigem on mu jõusaalitreening aeg iseendale, kus ma saan tegeleda oma kehaga, korrigeerida asendeid ja eelkõige jälgida just seljaasendit. Vahel esitan jõusaalis ikka endale väljakutseid ka, näiteks siis kui juhtub olema selline päev, kus saan trenni teha ainult endale (ehk siis samal päeval ühtegi trenni ise ei anna), siis on hea pingutada ja vaadata, milleks võimeline olen. Ja muidugi personaaltrennid ka, siis lihtsalt peab tubli olema. Tegelikult ei pea, aga kui keegi jälgib ainult sind ja tegeleb ainult sinuga, siis on enda motivatsioon kõrgem ja eks treener pushib ka. Seega kokkuvõttes tuleb selline mõnus trenn.

Eilne personaaltrenn oli just selline, et pidin mõne harjutuse puhul tulema mugavustsoonist välja ning mõni harjutus oli ka selline, kus sain nii-öelda näidata oma arengut (peamiselt siis progressi raskuse poole pealt). Aga kokkuvõttes oli väga mõnus trenn. Minu jaoks on mõnus trenn (jõusaalitreening) see, kus peab pingutama (paar harjutust olid sellised, et pärast kolmanda seeria viimast kordust poleks ma ühtegi täiskordust jõudnud teha) ja samas saad end proovile panna ka mõnes harjutuses, mida varem teinud pole. Ja muidugi hea trenn on jõukohane – ehk siis korrektne sooritus piisava raskusega.

1 kommentaar

  /   13:50, 23. juuli 2017
Давно пыталась похудеть (сидела на диетах, принимала препараты), но килограммы снова возвращались, пока не попробовала уникальный инновационный комплекс. Никогда не верила в такие препараты, но с помощью его я за две недели сбросила 7 кг. и без спорта и диет и килограммы не вернулись. А вычитала о нем здесь (кстати сейчас на него бешеная акция! Не пропустите), почитайте обязательно --- http://tok.pw/lavita