Jaga:     
Uudised

Keda huvitab, kui palju sa KAALUD?

Tõsiselt, keda huvitab, kui palju sa kaalud – mida näitab su kaalunumber? Sind huvitab. Eks see on õige vastus ka. Kui see kedagi teist huvitab ja see sind häirib, siis noh, kohe räägin lähemalt, aga alustame algusest…

Elustiilinõustajana olen kokku puutunud aina rohkemate kaunite ja elujõuliste naistega, kellest pea kõigil on silme ees mingi maagiline number, milleni nad jõuda tahavad. Väga harva puutun kokku naistega, kes ütlevad, et nad tahavad lihtsalt ennast hästi või energiliselt tunda. Üldjuhul on kõigil varuks kas number, kui palju nad kaaluda tahavad (näiteks 56 kg) või number, kui palju on vaja alla võtta (näiteks 4 kg).

Olin ise ka kunagi väga sõltuvuses oma kaalunumbrist ja “ideaali” saavutamisest. Olen 168 cm pikk ja selle järgi on minu “ideaalkaal” 58 kg. Ise ajasin vahepeal taga numbreid 60 ja 57 kg vahel. Ja mis siis see aeg toimus? Ma ei jõudnud kummagi nende numbri juurde ja kohe saad teada ka, miks. Aga ma mäletan, et mingi aeg oli see mul nii haiglaslik, et lisaks sellele, et ma end toitumise piiramisega ja ületreenimisega täielikult lõhkusin, panin ma enda Facebooki ja arvuti parooliks “sille60kg”, sest keegi tark ühes videos ütles, et kui sa midagi endale korrutad, siis see saab ka tõeks. See on kohati nii, aga kui sa ikka väga obsessiivselt millestki kinni hoiad, siis suurem tõenäosus on see, et see ei juhtu mitte kunagi ning seeläbi oleme lihtsalt rohkem stressis, mis antud kaalulanguse olukorras töötab veel kaalulanguse vastu ka.

Miks ma siis tegelikult ei jõudnud (kuid enam ei soovi ka) selle kauaoodatud maagilise kaalunumbrini?

Olgem ausad, alguses, aastaid tagasi olin ma ikkagi suhteliselt laisk ka. Olen hakanud mõistma kehatüüpe ja olles endomorfi ja mesomorfi segu, mis teeb sellise jõulise kehaga, liivakella kujuga ning aeglase ja laisa tüübi, on minu “laiskus” juba geenidesse määratud. Ja eks me kõik ole kunagi arvanud, et “meil on miski geenides” ja seda muuta ei saa. Arvasin ja mõtlesin minagi. Olengi loodud selleks, et näen välja nagu näen ja teen trenni nagu teen. Tegelikkus on aga natukene teine. Oma varstivalmivas raamatus “Nõusta ennast ise” räägin ma kehatüüpidest ja nendega manipuleerimisest pikemalt, kuid enda näite põhjal saan järeldada järgnevat.

Nimelt, minu kehatüübiga inimesi võibki rohkem näha jõusaalis rühkimas ja mitte nii väga pikamaajookse tegemas, sest see tundub lihtsalt loomulik. See on justkui mulle sisse kodeeritud. See ei tähenda, et ma joosta või ujuda ei võiks, aga mul võib heade saavutuste saamiseks lihtsalt palju rohkem aega minna võrreldes loomult saleda ja sihvaka inimesega. Minul on tugev kont, tugev kehaehitus ja kõige pikem naine ma ei ole ka, mis mind kõige väledamate inimeste sekka just ei kategoriseeri.

Ajapikku olen hakanud aru saama, mis mu kehale sobib selle jaoks, et rasva põletada (või pigem soovitud kehakuju) ning head tervist hoida. Nendeks on mõõdukas jõutreening (mitte jõusaali vahenditega), jooga ning madalama süsivesikute ning kõrgema rasvakogusega toit. Tähtis on kvaliteetne valk ning toidukordade aeg, mis minu puhul on pigem neli korda päevas ja natukene väiksemad eined. Rasvapõletuseks sobib mulle teha lühikesi plüomeetrilisi või HIIT-laadseid harjutusi ning südame korralikuks toimimiseks sobib mulle rattasõit ning jalutamine. Kuidas ma seda tean? Ma olen õppinud oma keha kuulama.

Ajapikku sain aru, et mind ei huvitagi see, kui palju ma kaalun ja ma loodan, et ajapikku mõistad seda ka sina. Minu arvates ei ole tähtis kaalunumber, vaid hea ning energiline enesetunne. Jah, tõesti, kui sa oled 160 cm pikk naine ja kaalud 80 kg, siis see ei ole väga tervislik kehakaal, kuid parimaks tervise indikaatoriks on enesetunne ning peegelpilt käsikäes. Ning on ka inimesi, kes on parajalt pehmed, kuid süües üldjuhul tervislikult ning mõõdukalt sporti tehes on täiesi terved. Ei ole sisemist rasva ega midagi. Samal ajal kui 170 cm  pikk naine, kes kaalub 55 kg võib olla haige ning madala energiaga ning suure sisemise rasva kogusega, sest ta ei liiguta ennast palju ning kiire ainevahetus võimaldab tal rämpstoitu süües paksuks mitte minna. Olen minagi selle omaduse puudumist taga nutnud, kuid nüüd enam mitte. See on isegi hea, et jama sisse süües ma kohe kergesti ka juurde võtan – see on kiire meeldetuletaja, et kulla Sille, see on ju rämps, mida sa sööd, see ei tee su kehale head!

Aga mulle ei meeldi mu peegelpilt!

See on paljude tänapäeva naiste murekoht. Naljakas on see, et kui naised ennast peeglist vaatavad, näevad nad end hullemana, kui nad tegelikult on ning kui mehed vaatavad, näevad nad end kenamana, kui nad tegelikult on. See on midagi, mida meil on meestelt õppida!

Kui me teeme ennast maha, vahet ei ole, kas oled liiga pehme siit või sealt või hoopis liiga kondine, siis me lisame endale stressi juurde lisaks kõigele muule, mis meil iga päev elus toimub. Kui me oleme stressis, vahet pole, mille pärast, siis meie keha on stressis, mis tähendab seda, et kõik vajalikud süsteemid ja reaktsioonid kehas ei toimi nii nagu peaks, sinna alla kuuluvad ka normaalne ainevahetus, seedimine ning seeläbi ka rasvapõletus või lihase kasvatamine.

Mina arvan, et naistel on aeg õppida ennast armastama just niimoodi nagu nad on. Sul on aeg armastada ennast just nii nagu sa oled. Näiteks mina jaurasin aastaid selle üle, et mul on nii peenike piht ja samal ajal nii laiad reied. Iga neegrinaine oleks minu keha üle uhke! Miks siis mina ei ole? Alateadlikult on mulle sisendatud, et ainult peenikesed jalad on ilusad – see on see euroopalik suhtumine. Samal ajal on mul imelised kõhulihased ning normaalse kujuga rinnad, seega äkki kõike head alati ei saagi? Kui ma hakkan kaalus alla võtma, siis koos mu laiade reitega kaovad ära ka mu rinnad ning ma olen aus, ma pigem olen natuke pehmemate jalgadega, kui et olen lamedate rindadega, sest kunstrindu ma endale panna ei kavatse.

Ma tahan välja näha naiselik (kuid seejuures loomulik), ning laiad puusad ju ka omal ajal esindasid viljakaid naisi. Mehed valisid endale just laiapuusalised naised, sest nemad olid tõenäoliselt viljakamad ning suutsid tuua ilmale tugeva järglase. Kusjuures minu silm ütleb, et Eesti tänavapildis just minu kehatüübiga naisi kõige rohkem ongi Tänapäeval on aga endiselt iluideaaliks kõhnad ja saledad naised, kuigi jah, vaikselt liigub trend lihaselisemate naiste poole, kuid ka see on minu arvates natukene vale eeskuju. Lihased on toredad ja nende omamiseks tehtud treening on meile kasulik (kui me teame, mida me teeme), kuid madal rasvaprotsent tänu millele need lihased ka välja paistavad, õhutab samamoodi ebatervislikku ja haiglaslikku elu, sest need inimesed, kelle elustiil ei ole fitness ja kes nõu ning abi ei küsi, võivad teha endale väga palju liiga tehes valesid toitumisotsuseid ning keha lõhkuvaid treeninguid.

Mis iganes on sinu jaoks iluideaal, las see olla su iluideaal, kuid kui sa tugevalt raiud endale mingit kaalunumbrit pealuu sisse unustades seejuures ära enda kehaga kontakti leidmise, siis isegi, kui sa mingi ime läbi selle numbri saavutad, ei ole sa õnnelik. See on nagu mingi needus – sööd valesti ja kohe kaal tõuseb ning karistad end seejärel tugeva trenniga, mis on kehale lõpuks nii koormav, et sellise ideaalkaalu säilitamine on lihtsalt üks piin. Ära aja taga kaalunumbrit ega sentimeetreid. Aja taga enesearmastust, tervislikku elustiili, enda keha kuulamist ja mõistmist, sellise trenni tegemist, mis sulle päriselt meeldib ning usu mind, kui sa päriselt seda teed, siis selle kaalunumbri saavutamine ja säilitamine on käkitegu. Sa isegi ei märka, kui oled oma soovitud kaalunumbri saavutanud, sest tegelesid kogu aeg enda armastamise ja elu nautimisega (end seejuures tugevalt piiramata, vaid mõista püüdes).

Kui keegi teine kommenteerib seda, et sa oled liiga paks või liiga peenike või liiga pehme või jumala eest, mis iganes, mille koleda peale see inimene tulla võib, siis see on tema mure! Kui teda häirib see, milline sa välja näed siis, kui sa ei vasta “iluideaalile” siis mõtle, kui kadedaks ta muutub siis, kui sa üks hetk sellele vastama peaksid? Inimesed, kes kommenteerivad teisi inimesi halvavalt ja negatiivselt elavad ise läbi mingisuguseid vanu traumasid ja mõtteid, mis ei puuduta üldse sind. Teiste arvamus ei ole sinu arvamus ja ainus, mis lugema peaks, on sinu arvamus. Kui sa soovid kaalu alandada ja keegi ütleb seejuures, et sa oled “paksuks läinud”, siis lase see kõrvust mööda ning usu endasse. Sa ei pea talle midagi tõestama, et kui sa oled mingi hulga alla võtnud, et saad siis parastama minna. Ei, see oleks mõttetu. Lihtsalt tegele enda asjadega edasi ning usu endasse. Teiste kommentaare võta kui päikeselisi ilmasid Eestis – tulevad sama kiiresti kui lähevad! – nii positiivsed kui negatiivsed.

Sina oled ja mina olen ja me kõik oleme imelised inimesed, kaunid naised ja suutelised kõigeks, kui me vaid ennast armastame ja õpime ennast kuulama. See kõik võib taaskord kõlada klišeena, kuid see on päriselt see, milleni see kõik taandub. Aktsepteerime ennast nii nagu oleme. Armastame ennast kohe praegu 100% koos teadmisega, et siit edasi saab ainult veel paremaks minna! Loodan, et minu isiklik kogemus ka sind kuidagi kõnetas ja midagi su ajusopis särama pani ning meelde tuletas. Me ei ole jah, kõik ühesugused, kuid teiste kogemustest lugedes näeme, et oleme kõik samamoodi inimesed oma igapäeva väljakutsete ning rõõmude ja tõusude ning mõõnadega. Kui sa tunned, et sa ei ole endaga mingil põhjusel rahul, siis kirjuta mulle ning ma aitan ja nõustan sind hea meelega.

Loe ka teisi Brena Fitnessi postitusi http://www.brenafitness.eu/category/blog/.

0 kommentaari