Jaga:     
Uudised

VÄEGA taimed taldrikule!

Kui organism vajab turgutust ja värskust, et taastada vitamiini- ja energiavarusid, võid väärtusliku tervistava abikäe leida loodusest – ole ainult usin, korja üles ja söö ära.

Metsa alt või aianurgast leitav külluslik kraam on sageli tunduvalt toitaine- ja vitamiinirikkam kui välismaised salatid-puuviljad poeletil. Ning mis kõige parem – see on täiesti tasuta!

Metsik küüslauk, karulauk

Karulauk on üks esimesi taimi, mis oma vitamiinirohked lehed kevadel mullast välja ajab. Karulaugu tunneb ära iseloomuliku tugeva küüslaugulõhna järgi. Seda tasuks koduaeda seemnetena külvata või aianduskauplusest ostetud taimedena istutada – nii on väärtuslik salatiroheline igal kevadel olemas.

Mida head teeb? Kevadises karulaugus on külluslikult C-vitamiini (koguni 10–15 korda rohkem kui sidrun või apelsin), klorofülli, karoteene, ensüüme ja väävliühendeid. Karulauk parandab seedimist, puhastab organismi sooleparasiitidest, aitab pärmseene vohamise korral, tänu suurele väävlisisaldusele turgutab nahka ja juukseid.

Kus kasutada? Värske karulauk sobib ideaalselt salatitesse ja suppidesse. Et kevadist värskust ka sügistalvel nautida, võib karulauku sügavkülmutada, kuivatada, sisse soolata ning marineerida. Karulauguvõiet või -pestot võib panna liha- ja pastatoitudesse, määrida leivale, hakkida koos naadi- ja võilillelehtedega omleti sisse ning lisada kodujuustule ja värsketele salatitele. Valikuid piirab vaid fantaasia! Mõnusa maitsesoola saab enne õitsemist (mais) kogutud lehtedest.

Hea teada! Parim aeg lehtede kogumiseks ongi enne õitsemist – aprillis-mais. Ka kuivatamiseks ja jahu tegemiseks korja nooremaid lehti, sest neil säilib maitse ja värv paremini. Karulaugu kasutamisest tuleks hoiduda, kui on maohaavandid.

Väsimusepeletaja naat

Mida head teeb? Naat on kasulik aneemia ja väsimuse korral, aitab parandada seedimist ja hävitada soolebaktereid. Kõige parem on varakevadine naat, mis on alles oma nina maast välja pistnud. Kuigi praeguseks on naadid metsa all ja aiaservades juba suured ja lopsakad, on võimalik neid niites saada üha uusi väikesi tärkavaid naate.

Kus kasutada? Naat sobib hästi salatitesse, suppidesse, pesto valmistamiseks või ka omleti lisandiks. Tärkavaid naadilehti tasub ka sügavkülmutada.

Hea teada! Naati ei tohiks tarvitada, kui on kõhunäärme ja sapiteede põletikud.

Kõrvetav tervistaja nõges

Mida head teeb? Kõrvenõges on tõeline tervisekuulutaja ja rahvameditsiinis põhjendatult au sees – nõges võtab väsimuse, korrastab ainevahetust, puhastab verd mürkainetest, vähendab peavalu, taandab suhkruhaiguse nähte, peatab verejookse, aitab liigese- ja nahaprobleemide korral. Kõrvenõges teeb oma vitamiini- ja toitainerikkusega silmad ette nii kartulile, porgandile kui ka spinatile! Nõges on hinnatud rohke C-vitamiini sisalduse poolest, kuid peale selle leidub selles taimes veel B2- ja K-vitamiini, ränihapet, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, kaaliumi, klorofülli, aminohappeid, karoteeni ja karotenoide.

Kus kasutada? Nõgesel leiavad kasutust nii lehed, seemned kui ka juured. Kevadised noored kõrvenõgesevõrsed on vitamiinirikas lisand smuutidesse, salatitesse, pestodesse, suppidesse ja küpsetistesse. Nõgeselehetee korrastab seedimist, puhastab verd ja parandab ainevahetust. Noori võrseid võib ka sügavkülmutada või kuivatada. Võrseid kuivatatakse varjulises kohas tuuletõmbuses. Korjama peab neid kuiva ilmaga, et taimed hallitama ei läheks.

Hea teada! Kuna nõges soodustab vere hüübimist, tuleks hoiduda nõgese kasutamisest kauem kui kaks nädalat. Ettevaatlik tuleb olla ka varikoossete veenilaiendite ning südame- ja neerupuudulikkuse korral. Soovitatav päevane annus on 20 g tooreid lehti või 2–4 g nõgesepulbrit.

Kuldkollane rikkalik “tüütus” muruplatsil

Võilill on üks neist umbrohtudest, millega võitlemiseks näeb nii mõnigi muruplatsi omanik kurja vaeva. Tegu on aga ühe toitaine- ja vitamiinirikkama taimega.

Mida head teeb? Võililles on arvestatavalt K-, C-, B6-, A- ja E-vitamiini, beetakaroteeni, pantoteenhapet, tiamiini, riboflaviini. Mineraalainetest on võilill hea raua, kaltsiumi, kaaliumi, naatriumi, magneesiumi ja tsingi allikas. Eriti väärtuslikuks muudab võilille suur mangaanisisaldus (100 g võililles on 50–60 mg mangaani, inimese päevane vajadus on keskmiselt 15 mg, sama palju võilillelehti katab ka täiskasvanud inimese päevase C-vitamiini vajaduse). Vanarahvas on kutsunud võilille elueliksiiriks, kuna see puhastab verd ja maksa, aitab alandada vererõhku ja kolesteroolitaset, parandab seedimist ja kiirendab ainevahetust.

Kus kasutada? Sobivad nii noored lehed, õied kui ka juured. Võilillelehed ja -õied passivad hästi salatitesse. Noored lehed ei sisalda mõruainet (taraksatsiini), mistõttu on neid hea lisada salatitele ja suppidele. Hilisemate võilillelehtede tarvitamisel saab mõrust maitsest lahti, kui hoida neid umbes pool tundi soolases külmas vees. Suppide maitsestamiseks ning soola asendamiseks võib kasutada kuivatatud võilillelehti.

Võilillejuured ületavad toiteväärtuselt tavalisi juur- ja mugulvilju. Kuivatatud võilillejuured säilivad toasoojas aastaid. Juuri võib närida niisama või lisada neist jahvatatud jahu küpsetistele, liharoogadele ja hautistele. Võilillejuurtest saab teha ka kohvi.

Hea teada! Võilillelehti tuleks korjata ja kasutada enne õitsemist, juuri võib koguda terve suve. Võilill on vastunäidustatud ülihappesusega gastriidi ja kõhulahtisuse soodumuse korral. Võilille, eriti selle kuumutamata piimmahla, ei tohiks tarvitada suurtes annustes, sest rohke taraksatsiin võib esile kutsuda südamerütmihäireid, iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust.

Võrsed, pungad ja lehed

Mitte ainult umbrohud ei sünni patta panna. Süüa võib näiteks ka kase- ja pärnalehti ning -pungi. Mitte ainult kõrgelt hinnatud pärnaõied, vaid ka noored pärnalehed võib tervise heaks ära kasutada, lisades neid salatitesse ja tehes teed.

Mida head teevad? Noored pärnalehed on rikkad C-vitamiini allikad, sisaldades peale eeterlike õlide ja karoteeni ka kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi, rauda ja vaske. Koos karulaugu, õli, sidrunimahla ja meega saab neist maitsva ning turgutava salati. Pärnaõite alkoholtõmmis on hea seenevastane vahend.

Kus kasutada? Noored tärganud kaselehed sobivad hästi koos mustasõstralehtedega tee sisse. Noortes kaselehtedes leidub flavonoide, vitamiine, rasvhappeid, karoteene ja mineraalaineid. Kasele on omistatud põletikuvastast, verd, maksa ja sapiteid puhastavat ning neerude ja kuseteede baktereid hävitavat toimet. Kase noortest lehtedest ja pungadest tee aitab palaviku ja kehva näonaha korral, kaselehe jalavann lihasevalude vastu. Kasepungade ja -lehtede kasutamisega tasuks ettevaatlik olla neerude ja südame talitlushäiretega inimestel. Ravitee valmistamiseks vala 1 sl lehti üle keeva veega ning lase 45 minutit tõmmata. Päevas võib lehti tarvitada 10–12 g.

Organismi turgutajatena sobivad hästi toidulauale ka noored männi- ja kuusevõrsed.

Mida head teevad? Kuusevõrsed sisaldavad sidrunhapet ja C-vitamiini, mineraalainetest aga rohkelt kaaliumi- ja magneesiumiühendeid. Need on põletikuvastase ja üldtugevdava toimega ning aitavad ülemiste hingamisteede vaevuste korral.

Kus kasutada? Kuusevõrsetest vitamiinipomm sobib niisama söömiseks, joogivee maitsestamiseks, magustoitudesse (nt toorkommid), salatitesse, lihatoitudesse ja köögiviljaroogadesse. Neist võib valmistada siirupit, õli ja maitsevõid. Samaväärse vitamiinirikka joogi saab ka männikasvudest, lisades kasve veele või smuutidele.

Kuuse- või männikasvudest tervisliku vitamiinijoogi valmistamiseks püreesta köögikombainis 1 l kuuse- või männivõrseid, lisa see 1–2 liitrile veele, lase 5 minutit seista ning soovi korral kurna enne serveerimist. Magustatud kuusevõrsepüreed võib kasutada moosi asemel kohupiima või kookide kaunistamiseks.

Hea teada! Kõigi nende väärtuslike taimede tarvitamisel tasub hoiduda pikaajalisest kuumutamisest, sest see vähendab vitamiinide (eriti C-vitamiini) ja ensüümide sisaldust.

Artikkel ilmus täismahus Tervis Plussi 2015. aasta juunikuu ajakirjas.

0 kommentaari