2
fotot
Jaga:     
Uudised

Kas oma geneetilist pärandit on võimalik muuta?

Umbes kuu aega tagasi kirjutati mulle inglise keeles, et olevat minu blogi ühtede esimeste seas välja tulnud, kui otsida Eesti fitnessblogisid. Pole muidugi ime, sõna fitness on mul ju nimes sees! Igatahes, kirjas palus viisakas naine mul tutvuda nende veebilehega ning firmaga, mis asub Soomes, et kas mulle pakub mõni nende lehel olevatest testidest huvi. Kuna sain valida vaid ühe, valisin kõige kallima (!), kuid seejuures ka kõige põnevama. Geenitest, mis annab ülevaate lihaste võimekusest ja soovitatavast toitumisest. Seetõttu mõtlesin ka anda pisikese ülevaate sellest, kas oma geneetilist pärandit on võimalik muuta – enda kogemuse põhjal.

Sarnast testi olen juba varem ka Organismidiagnostika kaudu teinud, mille kohta saad lugeda SIIT (toitumine) ning SIIT (treening) ja etteruttavalt võin öelda, et Organismidiagnostika vastused olid palju põhjalikumad, küll aga on ka Medigoo testil omamoodi plussid, millest natukene ka räägin. Tegelikult ei olegi selle postituse mõte ühtegi toodet otseselt reklaamida, vaid pigem näidata, et sellised toredad võimalused on huvi korral olemas ning et saab ennast testida.

Mida ma siis teada sain ja kuidas asi geneetilise pärandi muutmisse puutub?

Geenidest mul tegelikult palju teadmisi ei jagu ning kui sarnased need kaks testi olid, seda ma ei tea. Mõlema vastused tulid läbi vatitupsu lutsutamise, seega läbi sülje, see on selge! Mõlemas testis on tegelikult iga vaatluse all oleva aspekti juurde kirjutatud, millised geenid selle vastuse formuleerimisel olulised olid. Organismidiagnostika (OD) testis (Myinnergo) on iga aspekti juures mitu vaatluse all olevat geeni, kuid Medigoo omas vaid üks. Osa neist olid ka OD testis vaatluse all, osad mitte. Seega, kui oluline on ühte või mitut vaadelda, et järeldusi teha, seda mina ei tea. Aga vaatame siis natukene vastuseid.

See on siis esimene leht ning järgmistel lehekülgedel on kõik need nupukesed lühidalt lahti kirjutatud. Nagu näha, olen ma endiselt, nagu ka OD testist välja tuli selline tore keskmine inimene, kes ei hiilga hullult millegagi, kuid see ei tähenda, et midagi katki oleks! Ei, see tähendab, et mul on rohkem võimalusi ennast arendada, kui mul soovi on, võrreldes inimesega, kes on juba geneetiliselt andekam ja saavutab asju kiiremini. Igas asjas tuleb midagi positiivset leida, eks!

Minul on siis multidimensionaalse atleedi keha, ehk siis ma võiksin võimekas olla mõlemas, kui ma tahaksin – aga ma ei taha. Isiklikult ei tea ka vist kedagi, kes käiks fitnessivõistlustel ja võidaks maratonikarikaid. Seega, otsus tuleb ikkagi teha ja minu blogi puhul oled aru saanud ilmselt, et ma pigem kaldun esimese poole (kuigi need võistlused mind ei köida juba ammu).

Testist tuli nt välja, et mu lihased väsivad keskmisest kiiremini ning vajavad pikemad taastumist, mis on sobilik lühiajaliste ja kiirete trennidega saavutuste loomiseks. OD testist sain aga teada, et mu taastumine on kiire, seega kas ma olen segaduses? Jah! Kas ma tean, mida mu keha tegelikult ütleb? Jah. On päevi, kus ma teen trenni nii, et ma ei saa arugi järgmine päev, et ma midagi tegin ning on päevi, pärast mida tunnen, et ei taha kaks päeva trenni teha.

Palju oleneb sellest, kuidas olen teinud soojendust ning pärast venitusi. Samamoodi oleneb palju ka enesetundest ning stressitasemest. Mida rohkem stressi ja kehvem enesetunne, seda puisemad tunduvad ka lihased. Loomulikult osade inimeste jaoks on treening stressileevendaja ja ka vahel töötab see minu peal. Küll aga mõnikord lihtsal on, et ei saa enda keha trennis korralikult käima ja nii tulebki paar päeva nö puiseid lihaseid kannatada, mis tahavad rohkem taastumist.

Kas geneetilist pärandit saab muuta?

Aina rohkem räägitakse sellest, et geenid küll määravad, millised me oleme, kuid arvestades paljusid teisi tegureid (treening, elustiil, elukeskkond, mõtlemine, vaimne, suhted jne) saame me enda välimust ja enesetunnet ise kõvasti muuta. Miski ei ole geenides kinni. Näiteks saab inimeste puhul välja tuua kolm erinevat kehatüüpi (endomorf, ektomorf ja mesomorf) ning teadliku treeningu ja toitumisega (kui kellelgi on tõesti vajadus ja soov) on laias laastus oma kehatüüpi täiesti võimalik muuta. Lihtsalt tuleb rohkem vaeva näha ning teadlikult tööd teha.

Käesolev test julges mulle öelda, et minu geene arvestades sobib mulle kõrgema süsivesikute sisaldusega ning madala rasvasisaldusega toitumisstiil. Nähes ja olles enda keha kuulama ja jälgima õppinud näen, et see on praegusest tõest ikka väga kaugel. See aga ei tähenda, et see test on vale. See võib tõesti õige olla ja omala ajal võis see kehtida ka, aga hetkel mina näen, kuidas madalama süsivesikutega ning rohkema kvaliteetse rasvahulgaga toit mulle palju kauneimaid ning energilisi tulemusi toob.

See võib tõesti olla ka sellest, et ma olen ise enda eluliste valikute ja katsetustega natukene muutnud seda, mis mulle praegu paremini sobib. Küll aga kui seda testi uurida ja mitte olla kindel, kuidas sealt kõike välja lugeda, võib siit asjadest valesti aru saada ning valesid järeldusi teha. Selles osas on OD test täielikum (kuigi mõlema vastused on inglise keeles ja kasutavad ka keerukamaid sõnu), sest seal on põhjalikumad vastused ning selgitused edasisteks sammudeks ning kuidas midagi tõlgendada.

Enda ainevahetuse kiirust on võimalik muuta erinevate toitumisstiilidega mõjutades makrotoitainete vahekorda ning kalorite hulka. Seeläbi on võimalik pikema ajaga muuta ka seda, kuidas keha mingisugusele toidule reageerib ja selle olen ma tõesti enda peal läbi kogenud ja see toimib! Kuidagi juhtus, et ka Hers trenniajakirjas kirjutati sarnasest teemast – nimelt lihaskiu muutmisest koos treeninguga (olen Hersi küljendaja, seepärast seda ka mainin). Täpsemat artiklit saab muidugi ajakirjast lugeda või netist, aga põhiline point on see, et oma lihaskuju ja -struktuuri on võimalik muuta. Nimelt ka käesolevas testis on üks uuritud aspekt see, kas inimesel on rohkem aeglasi või kiireid lihaskiude – minul on aeglasi rohkem. Mida see siis tähendab?

Aeglased lihaskiud esinevad rohkem vastupidavusaladega tegelevatel inimestel (rattasõit, ujumine, suusatamine jne) ning kiired lihaskiud rohkem jõutreeninguga tegelevatel inimestel. Aeglased lihaskiud on väiksemad ja ei hoia endas nii palju jõudu kui kiired. Seega on ka loogiline, miks sa näed, et jõukajõmmidel on suured lihased ning jooksad on üldjuhul väga saledad. Keda huvitab, millise treeninguga oma lihaskiude muuta, saab Hersist pikemalt lugeda, kuid üldjuhul, mina arvan, et kui sa oled keskmine inimene, kes soovib olla heas füüsilises vormis ning ei rühi rasvavabasse bikiinivormi või väledate jalgade saamisele, siis treenigu osas piisab ka teadjama nõustaja arvamusest ning pole oma pead vaja nende teemadega vaevata – on tähtsamaid asju, mis tähelepanu igapäevaselt vajavad!

Mida mina sellest kõigest järeldan?

Väga lahe on, et selliseid teste on võimalik teha. Mõnele inimesele võivad need kindlasti kasu tuua, eriti neile, kes tahavad konkreetsemalt mingi spordialaga tegeleda, et siis analüüsida, millega rohkem tööd tuleb teha või millisel põhjusel ei ole tulemused sellised nagu soovitud. Keskmisele inimesele, kes tahab end lihtsalt tervislikus vormis hoida, hästi süüa ja paar korda nädalas ennast rohkem liigutada, ei ole see test iseenesest hädavajalik. Olen aus ja kedagi maha teha ei soovi, need testid on tõesti imelised ja kuldaväärt, et neid üldse võimalik läbi viia on, kuid keskmisele inimesele ei ole nende teadmistega (minu arvates) palju midagi peale hakata, peale selle, et on “hea teada”.

Geneetilist pärandit on võimalik muuta, mitte keegi meist ei ole määratud olema ja elama nii nagu olukord praegu on. Ülekaaluline või alakaaluline olemine ei pea olema geenides ning nähtava lihaskasvu puudumine ei tähenda, et see nii jääma peaks. Mina olen alati valmis sind nõustama, kas sul oleks sellist testi teha vaja ning kui ei, siis mida sa tegema peaksid, et enda tulemusi paremaks saada!

Loe Brena Fitnessi postitusi http://www.brenafitness.eu/category/blog/.

0 kommentaari