Jaga:     
Uudised

Uus treener, uus hingamine, uus mina!

Ma ei ole juba päris pikka aega midagi kirjutanud. Minu silmade läbi ei ole minu elus mitte midagi väga toimunud, aga kui ma olen tuttavatele rääkinud, mida ja kuidas mul läinud on ja kui nende silmad uudishimust alati põlema on läinud, siis sheerin seda ka teiega.

Peale viimaseid võistluseid 29.04.17 oli justkui tunne, et nüüd ongi kõik. Saan lõpuks puhata, treenida ja süüa täpselt nii, nagu mina tahan. Viskasin suure hurraaga nurka köögikaalu, otsustasin võtta nädala trennidest vabaks ja lihtsalt olla. Mis aga juhtus oli see, et minus võttis võimust söödik. Jah – täpselt nii! Seda on nii keeruline seletada ja ma pole sellest mitte kunagi isegi aru saanud, aga peale pikka dieeti on kehal tunne, et kõht ei saagi täis. Vahet ei ole, kui palju sa sööd ja mida sa sööd, kõht ei saa täis. Ja sel hetkel on tunne, et ma võin ju süüa kõike! Milleks ennast keelata?

Toon ilusa näite ühest laupäeva õhtust, kui ma sõin ära kohupiima banaaniga, millele järgnesid võileivagrilli vahel tehtud võikud, Ben & Jerryse suur jäätis, suur šokolaad, uued võileivad ja ma lõpetasin söömise üksnes seetõttu, et ma ei suutnud uskuda, et selle kõik sõin ära mina. Mul ei olnud paha, mul ei olnud kõht täis, ma oleksin võinud süüa veel ja veel. Ja magama minnes ma mõtlesin, et okei, homme on uus päev, küll homme on parem. Kas oli? Ei… sõin ära veel jäätist, kommi, saiakesi, kohukesi… Ma pole elusees söönud saiakesi ja kohukesi. Mitte elusees! Aga isud varieerusid nagu rasedal. Kui ma peale seda nädalast aja mahavõtmist kaalule astusin, oli seal juures +4kg, mis on ilmselgelt liiga palju. Üritasin siis uuest nädalast trennilainele ennast sättida, aga ma lihtsalt ei suutnud. Ma ei jõudnud ei joosta ja ma ei jõudnud jõusaalis midagi teha ja ma ausalt öelda ei tahtnud sinna minnagi. Mina, kes ma olen eluaeg armastanud jõusaali, justkui vihkasin seda. Ma ehmatasin ennast päris korralikult ära.

Pole ime, et paljud tüdrukud lõpetavad enda esimese hooaja toitumishäirete ja massilise juurdevõtmisega. Mingi osa kannab jõusaali enda elust üldse välja. See on stoori, millest palju ei räägita, aga olemas ta on. Seega – palun, kui sa soovid võistelda, siis otsi endale pädev, ja ma mõtlen PÄDEV! treener ja mõtle enda peas läbi, kas sa oled ikka emotsionaalselt piisavalt tugev, et sellega hakkama saada. Kui sul on toitumishäired või ebaterve suhtumine toitumisse, siis sa oled väga õhukesel jääl!

Oma viimases hädas otsustasin kirjutada Peep Reinartile ja paluda temalt abi. Peep on tegelikult treenerina mind huvitanud juba pikemat aega. Lugedes tema artikleid Fitness.ee leheküljelt, sain aru, et tegemist on just nö minu masti inimesega. Ta ei ütle sulle midagi läbi lillede ja ei hoia sul kätt, kui jonnida tahad. Mees ajab enda asja südamega ja ta ei vaevu enda aega raiskama inimestele, kes fitnessi nö poolkõvana ajada tahavad. Kõik või mitte midagi! Ma palusin Peebu abi juba tegelikult peale FitModel Projecti lõppu, kui ma tundsin, et olen enda dieediga vajunud sügavasse auku ja sealt ta tiris mind edukalt välja. Kuna ta on ka ise võistleja olnud, teadis ta täpselt, kus karup***** ma omadega olin. Ja kuna ta on läbi teinud enda nahal kõiksugused jamad, leian, et tegemist on väga õige inimesega. Ma ei hakka siin pikka kiidulaulu laulma, Googeldage ja lugege ta artikleid ja saate isegi aru, mida ma mõtlen.

Peep käskis mul vabaks võtta veel ühe nädala ja andis nõu, kuidas seda söömaorgiat ohjeldada. Päris piinlik on tegelikult kellegile rääkida selliseid asju, aga ma sain tänu tema abile sellest august välja. Panime Peebuga paika edasise plaani, treeningkava ja üritame turgutada üles mu ainevahetuse ja ehitada mu kehast midagi võimsat. On siililegi selge, et mu ülakeha on palju võimsam kui mu alakeha ja põhirõhku üritamegi panna nüüd just tuhara ja jalgade treenimisele. Olen otsinud välja taas oma karbid ja köögikaalu ja teeme nö tagurpidi dieeti. Ehk siis lisame igal nädalal juurde kaloreid ja vaatame, kuidas keha reageerib. Hetkel treenin jõusaalis ainult 4 päeva nädalas ja lisaks sellele teen ühe tunni cardiot. Treeningkava on üles ehitatud põhimõttel, et iga nädal kasvataksin raskuseid, et olla paari kuu pärast tugevam, kui kunagi varem. Kaloraažiga olen hetkel 2000kcal peal ja kaal ilusti seisab, eks ole näha, kui kõrgele me suudame seda tõsta, ilma et ma põrsaks muutuks.

Kas ma sügisel lavale lähen? Kui me suudame mu ainevahetuse nö kõrgeks ajada, siis lähen, kui mitte, siis ootame kevadet. Seda me ei tea veel kumbki. Nagu Peep ütles: “Mõtle kui lihtne oleks järgmist dieeti alustada näiteks 2400kcal pealt”. Täpselt nii. Võistlema lavale pääseb igatmoodi. On tüdrukuid, kes dieeditavad ekstreemse 800kcal juures ja on tüdrukuid, kes dieeditavad 2200 kcal juures. Mina tahaks kuuluda viimaste sekka. Ja eesmärk on ikkagi trumbata üle enda eelmise hooaja vormi. Ja kuna ma lubasin endale, et teen võistlussporti mitte enda tervise hinnaga ja olenemata sellest on mul ära kadunud päevad, siis on fakt, et minu organismi ja hormoonidega pole kõik korras. Ma tahan võistelda täie rauaga, aga ma tahan ka sealjuures naiseks jääda. Ja enda meest ma ei viitsi kodus enam terroriseerida kõiksuguste idiootsustega.

Praegu on aga lood sellised, et mott on põhjas, treeningkava on super, teen enamus jõusaalitrenne ära koos mehega, mida ma nii kaua olen taga igatsenud, käin jooksmas väljas veel suurema hea meelega, süüa saab päris korralikult, mind on kutsutud paljudesse erinevatesse projektidesse ja mõnel neist olen juba osalenud ka ja elu on nagu hapuoblikas. Nii kuradima lahe! Üleüldse on mulle postkasti laekunud nii palju inspireerivaid kirju ja ma olen nii tänulik kõigile. Kogu ümbritsev maailm näeb minus midagi, mida ma ise pole veel näinud. Aitäh!

Kas ma igatsen taga nö vana elustiili? Ei. Konkreetselt ei. Ma tahan tunda ennast hästi, ma tahan ärgata hommikul puhanult, ma ei viitsi vaevata ennast pohmellidega, ma tahan jõuda teha asju, mida teised naised ei jõua, ma tahan tunda ennast enda kehas hästi. Ei, ma ei ole karsklane ja ma ei käsi kunagi kellelgi enda elustiili muuta, aga fitness on pannud mind elama rohkem, kui ma kunagi seda teinud olen.

Seniks hoidke silma peal minu Instagramil ja Spartas näeme!

Loe ka Brena Fitnessi teisi postitusi http://www.brenafitness.eu/category/blog/.

0 kommentaari