Jaga:     
Uudised

Anne Hanni: 9 kuud jõusaali (3)

Ärkasin täna kell 6.13, et minna 7.30 algavasse trenni. Ma pole ammu nii vara ärganud ja eile läksin üsna hilja magama, sest Naistevanglat oli vaja vaadata ja kohe kuidagi ei saanud seda hommikuks jätta. Äratuskella helina peale ärkasin üles ning tuba oli mõnusalt valge – päike paistis sisse ja automaatselt olin ma üleval ja panin trenniriideid selga. Sõin ühe banaani ning olin valmis spordiklubisse minema.

Nii mõnus trenn oli, päike paistis saali sisse ning vanad head ajad meenusid. Need ülikooliajad, kus sai igal neljapäeva hommikul käidud 7.30 algavas BodyBalance’is. Pärast trenni treener meenutas seda, et kunagi käisin iga neljapäeva hommikul trennis. Ma olin üllatunud, et tal see meeles oli, sest sellest on juba kaks aastat möödas… samas ma käisin kaks aastat kohusetundlikult trennis ka.

Feelingu mõttes ma armastan hommikuseid trenne, aga painduvuse osas mulle need üldse ei meeldi. Ma olen alati nii kange, ei paindu üldse, kükki ka ei saa sügavale tulla. Ma ei imestaks, kui mu liigutused hommikuti roboti omasid meenutaksid. Lubasin eelmises postuses kirjutada natuke lähemalt jõusaalist ka.

Alustasin jõusaali juulikuus suure hurraaga, sest asendasin kõik lihastreeningud (selg-kõht-tuhar, toning, CxWorks) jõusaalitreeninguga ning mu trenniplaanis see olulisi muudatusi ei tekitanud. Trennide arv jäi samaks, kuid mul oli võimalus järk-järgult progreseeruda ning sellega muuta oma trenn raskemaks ning intensiivsemaks. Käisin jõusaalis kolm korda nädalas kuni hakkasin ise trenne juhendama. Praegu proovin käia kaks korda nädalas jõusaalis – iga nädal see ei õnnestu, sest mõnikord lihtsalt ei jõua (kas siis asenduste pärast või tunnen lihtsalt, et keha vajab puhkust).

Harjutuste osas olen võib-olla, et algusesse tagasi liikunud. Teen puhtalt baasharjutusi, millega reeglina alustatakse jõusaalis käimist, sest need harjutused aitavad paremini keha tunnetada ning õpetavad keskkere hoidma ja keha kontrollima. Minu eesmärk neid harutusi tehes on puhtalt tehnika parandamine, sest paljusid neist harjutustest polnud ma varem kunagi teinud ja nii mõnelgi harjutusel, mida olin enne teinud, sain tehnikat veelgi paremaks. Arvan, et parandada tehnikat saan veelgi. Raskuste osas olen praeguse kavaga (mis on ühtlasi mu kolmas jõusaalikava ja seekord koostatud mu enda poolt pluss siis hea kursusekaaslane vaatas selle üle ja natuke täiendas) jõudnud sinnamaani, kus ma väga raskust suurendada ei saa. Pigem pean astuma sammu tagasi, sest pühapäeval jõusaali tehes mõistsin, et ma enam ei jõua sellise raskusega teha.

Ma ei tea, kas see oli ajutine, et keha on lihtsalt väsinud, aga otsustasin, et pigem teen kergemate raskustega, et nauding jõusaalis käimisest jääks alles ning et vältida vigastusi. Samuti annab kergem raskus võimaluse paremini kontrollida liigtust, mida sooritad, sest et ei pea ennast motiveerima, et selle raskusega kaks kordust veel teha. Mulle algul tundus, et see, kui sa järsku teed kergema raskusega, näitab justkui, et sa pole piisavalt tugev või ei areng peatub. Kuid selle kõige juures tuleb arvestada ka sellega, milline näeb välja su igapäev ning kui suur on su koormus näiteks teistes trennides, kui sa ainult jõusaalitreeningutega ei tegele. Seega aeg-ajalt sammu tagasi astumine on vajalik ja kohe kindlasti ei näita seda, et oleks taandareng toimunud. Seega kuula oma keha ning tee valikud alati lähtuvatl sellest. Nii oled ise rahul ja keha on ka rahul.

Loe ka teisi Anne postitusi http://annehanni.com/blog/.

3 kommentaari

M
moralist  /   14:02, 4. juuni 2017
Vaatas naistevanglat? On ikka korrumpeerunud inimene. Ma ei saa aru, miks need moodsad fitnessiinimesed ei võiks moraalselt puhtad olla nagu sportlased vanadel aegadel?
P
Petka  /   15:22, 4. juuni 2017
Aga "progreseerub" on ilus sõna, see tekitab hea tuju :)
P
päris roogitav  /   20:48, 4. juuni 2017
räim