2
fotot
Jaga:     
Uudised

Kristina Kossinkova: maratonini on jäänud veidi vähem kui 102 päeva!

Taaskord on möödunud üks kuu ja minu kolmanda maratonini on jäänud veidi vähem kui 102 päeva - peaaegu ukse ees! Palju on tehtud, vähemalt sama palju on vaja veel teha. Hoolimata kergetest tagasilöökidest kuu teisel nädalal, jäin rajale püsti. Ilmselt oli mul suurest sooja ootusest ja polaarkevade jätkumisest tekkinud kevadmasendus aga õnneks see möödus kiirelt. Hetkel tunnen küll uut hingamist ja mõnusat minekut jooksuradadel.

See kuu õppisin päris palju. Näiteks ei teadnud ma eelmine kuu, et ma suudan teha järjest 50 väljastet. Selg ees. Hiljem lisada neile veel juurde selg ees väljaasteid mäest üles. Huh. Või teha mäkkejookse lahtise liivaga pinnasel suunaga otse taevasse. Varem ma poleks isegi kaalunud varianti neid selliselt teha. Või seda, et kunagi ei tasuks usaldada aju, mis on mitu tundi päikese käes praadinud - ikka sisetunnet tuleb kuulata.

Osalesin sel kuul ka kolmel rahvaspordi üritusel - Raplas, Maijooksul ja Harku järve jooksul. Kõige ägedam neist oli ilmselgelt Maijooks - tõeline jooksupidu! Veidi kummaline oli ainult lugeda Marathon100's osalenute kommentaare sellest, kuidas kõik olid ees ja rada jäi kitsaks... kas nad siis ei teadnud, kuhu nad lähevad? Minu meelest kuulutati juba nädalaid varem, et kokku tuleb ca 15 000 naist ja ilmselgelt sellises massis tavapärast metsajooksu ei tee. Kiireteks jooksudeks on teised üritused, sellised suured üritused on ikka positiivse emotsiooni kogumiseks. :)

Rapla jooksul pidin veidi aklimatiseeruma, mistõttu leppisin mõned minutid kehvema tulemusega võrreldes eelmise aastaga. Samas lõpetasin hea emotsiooni ja enam-vähem enesetundega ning joostud aeg on minu 10 km jooksuajaloo lõikes hetkel teisel kohal. Pole ju üldse paha! Harku järve jooksul hakkas juba nagu looma, lõpetasin veidi parema ajaga kui aasta tagasi aga hing ihkas ikka näha veel paremaid numbreid. Järgmine kord!

Mai kuu õppetund nr 1: lühikesi otsi jooksen võistlustel edaspidi pulssi vaatamata. Punkt. See mõte istus mul juba pikemat aega kuskil ajusagarate vahel ja nüüd sain ka treenerilt kinnituse koos korraliku põhjendusega (mille ma juba suutsin ära unustada aga tähtis on, et oli veenev), et lühematel otstel pole vaja seda nii pingsalt jälgida ja ennast tagasi hoida pole üldse mõtet.

Mai kokkuvõte

M100 projekti osalejad ja kollases FB Jooksmise treener Kaupo Tiislär
Taaskord on möödunud üks kuu ja minu kolmanda maratonini on jäänud veidi vähem kui 102 päeva - peaaegu ukse ees! Palju on tehtud, vähemalt sama palju on vaja veel teha. Hoolimata kergetest tagasilöökidest kuu teisel nädalal, jäin rajale püsti. Ilmselt oli mul suurest sooja ootusest ja polaarkevade jätkumisest tekkinud kevadmasendus aga õnneks see möödus kiirelt. Hetkel tunnen küll uut hingamist ja mõnusat minekut jooksuradadel.

See kuu õppisin päris palju. Näiteks ei teadnud ma eelmine kuu, et ma suudan teha järjest 50 väljastet. Selg ees. Hiljem lisada neile veel juurde selg ees väljaasteid mäest üles. Huh. Või teha mäkkejookse lahtise liivaga pinnasel suunaga otse taevasse. Varem ma poleks isegi kaalunud varianti neid selliselt teha. Või seda, et kunagi ei tasuks usaldada aju, mis on mitu tundi päikese käes praadinud - ikka sisetunnet tuleb kuulata.

Osalesin sel kuul ka kolmel rahvaspordi üritusel - Raplas, Maijooksul ja Harku järve jooksul. Kõige ägedam neist oli ilmselgelt Maijooks - tõeline jooksupidu! Veidi kummaline oli ainult lugeda Marathon100's osalenute kommentaare sellest, kuidas kõik olid ees ja rada jäi kitsaks... kas nad siis ei teadnud, kuhu nad lähevad? Minu meelest kuulutati juba nädalaid varem, et kokku tuleb ca 15 000 naist ja ilmselgelt sellises massis tavapärast metsajooksu ei tee. Kiireteks jooksudeks on teised üritused, sellised suured üritused on ikka positiivse emotsiooni kogumiseks. :)

Rapla jooksul pidin veidi aklimatiseeruma, mistõttu leppisin mõned minutid kehvema tulemusega võrreldes eelmise aastaga. Samas lõpetasin hea emotsiooni ja enam-vähem enesetundega ning joostud aeg on minu 10 km jooksuajaloo lõikes hetkel teisel kohal. Pole ju üldse paha! Harku järve jooksul hakkas juba nagu looma, lõpetasin veidi parema ajaga kui aasta tagasi aga hing ihkas ikka näha veel paremaid numbreid. Järgmine kord!

Mai kuu õppetund nr 1: lühikesi otsi jooksen võistlustel edaspidi pulssi vaatamata. Punkt. See mõte istus mul juba pikemat aega kuskil ajusagarate vahel ja nüüd sain ka treenerilt kinnituse koos korraliku põhjendusega (mille ma juba suutsin ära unustada aga tähtis on, et oli veenev), et lühematel otstel pole vaja seda nii pingsalt jälgida ja ennast tagasi hoida pole üldse mõtet.
Mai numbrites:
  • treeningsessioone: 30
  • ... sh treeningpäevi: 23
  • treeningutele kulunud aeg: 24,5 tundi
  • kogutud kilomeetrid: 205,46
  • ... sj aastal 2017 kogutud kilomeetrid: 797 km
  • trennidega põletatud kalorid: 10925 kcal

Loe ka teisi Kristina postitusi http://fitkristina.blogspot.com.ee/.

0 kommentaari