Jaga:     
Uudised

Ma pean vist toortoitlaseks hakkama!

Eile õhtul avastasin, et külmkapp ka ei tööta! Küll see reis õpetab mulle ikka tänulikkust asjade eest, mida pean igapäevaselt iseenesest mõistetavaks!

Külmkapp oli seest külm ilmselt selle pärast, et toas oli suhteliselt jahe ja seeläbi hoidis ta külma endas, aga kui asjad sügavkülmas ära sulama hakkasid, siis sain aru, et midagi on nihu! Oligi imelik, et nii vana külmkapp ühtegi häält ei tee! (jep, ma olen selline udu natukene). Seega tegin kiiruga oma homse ja ülehomse päeva toidud valmis, et nad külmkapis roisku ei läheks (külmutatutd juurviljad, lahtine tomatipasta pakk, kanafilee ja hakkliha).

Hakkasin juba ette kujutama, kuidas ma külmkappi tööle ei saagi ning et mul on imeline võimalus proovida toortoitlust! See tähendab ju süüa kõike, mida ei kuumutatada nii umbes üle 42 kraadi. Ehk siis ilmselgelt on välistatud liha, mida peaks külmkapis säilitama. Kui sa just toorest liha süüa ei soovi. Kõik, mida saab süüa ka toorelt, peaks ideaalis säilima ka ilma külmkapita! Ja eks tegelikult ma soovitan ka, kui köögiviljad ja puuviljad kannatavad, siis hoida neid toas, mitte külmkapis. Külm muudab nende struktuuri.

Kirjutasin omanikule, et ehk on võimalik saada pikendusjuhet, kuna tundub, et asi on pistikus, mitte külmkapis ja hommikul ootas mind ukse taga imeline üllatus! Pikendusjuhe ning karp, mille sees oli kolm kanamuna ja kolm vutimuna! Aitäh! Ma ei ole kunagi vutimune vist söönud ja need on nii ilusad ja armsad, et ma ei tea kohe, kas ma üldse julgen ja raatsin neid ära süüa. Samas, kanamune söön nagu õuna, nii et milles vahe, eks? Kindlasti teen Instagrammi nendest kolmest armsast munast mingi toreda postituse ka! Hommikusöögiks neist kõhtu ilmselt täis ei saa, tuleb vahepala!

Ja mind kimbutab magusaisu! Kuna mul on mõningased tervisekimbutajad (mille kohta ma ei ütle ei häda ega probleem!), hoian praegu oma toidulaua võimalikult puhtana: söön minimaalselt piima sisaldavaid tooteid, suhkrut sisaldavaid tooteid ning teravilju sisaldavaid tooteid. Seega, mida mu laualt praegu leiab? Kõikvõimalikke lihasid (aga mitte lihatooteid, peale mahesuitsuvorsti ja -peekoni!), köögivilju, juurvilju, marju, puuviljadest greip ja õun peamiselt, loomulikult ei puudu seemned-pähklid ja muna. Suhkrust tarbin hetkel ainult mett ja seda ka kohviga, vahel asendan mee steviaga, aga see maitse on endiselt minu jaoks veel harjumatu. Kohvi peale piima asemel kasutan rammusat kookospiima – njämm!

Ja tänu sellisele “puhtale” toitumisele on hakanud mu kõhus elavad halvad bakterid (kes meil kõigil suure tõenäosusega soolestikus pesitsevad) karjuma, et nemad tahaks midagi magusat ja head! Kuna süsivesikuid tuleb mu kehasse suhteliselt vähe hetkel, siis nad on seal all mul ikka räuskama hakanud ning olen aus – tahtejõudu on vaja ning kohvi joomine on hetkel see, mis petab ära vajaduse poodi šokolaadi ostma minna. Jah, olgugi, et ma olen ise nõustaja, olen ma ise samamoodi inimene, kellel on samasugused inimeste “probleemid” ja takistused. Nõustajad ei ole mingid imeinimesed, kes on 100% puhtad ja elavad täiesti tervislikku elu. Me kõik naudime vahel klaasi veini või tükki toorjuustukooki ning need on ka hetked, mil immuunsüsteem võib nõrgeneda (olenevalt organismi vastupanuvõimest ja minevikutraumadest) ning ka nõustajad jäävad haigeks ja kogevad tüsistusi! Ennekõike oleme me kõik samas keskkonnas elavad inimesed! 

Igatahes, võtan siinset puhkust kui 7-päevast sanatooriumi, kus ma saan süüa ainult seda, mida ette tuuakse (mis sest, et ma ise selle endale ette toon – see kasvatab poes käies iseloomu!). Aga õnneks ei ole kommilett vastamisi puuviljaletiga ja küpsiselett vastamisi köögiviljadega, seega on suhteliselt lihtne nendest vahekäikudest lihtsalt mitte läbi minna! Ainuke hetk, kus silm kinni tuleb pigistada, on kassa juures, kus pisikesed šokolaadid ikka rõõmsalt vastu vaatavad, aga kui neid silmitsed, siis tasub mõelda: kui ma selle Snickersi või Kitkati praegu nahka pistaks, kas mul oleks pärast selle söömist parem või halvem olla kui praegu? Tundub, et viimane!

Õige toitumisega on see, et kui piisavalt kaua aega hästi puhtalt toituda, siis need tehismaitsed enam ei isuta ega maitsegi. Loomulikult kui olla pikka aega jahu- ja suhkrutooteid ning töödeldud rasvu näost sisse ajanud, on ilmselt brokkoli ja õuna maitse alguses väga igavad. Aga see läheb üle! Ausalt! Nii kaua kui see ülemineku periood on, võid õrnalt nt oma lemmikkastet kasutada, et köögiviljade veidrat maitset leevendada. Aga seda ainult natukene! Ja paar nädalat max! siis tuleb juba leida paremaid viise, kuidas toit maitsvamaks teha. Juurviljade heaks maitsetamiseks on kasulikud igasugu taimsed piimad (eriti rammus ja paksem kookospiim linnulihale) ning maitsestamata tomatipasta loomalihale!

Mediteerimine ja jooga

Mediteerimine ja jooga ei pea tähendama üldse mediteerimist ja joogat sellises mõistes, nagu neid üldteada tuntakse. Näiteks, viimasel ajal, kuna ma istun suurema osa oma päevast arvuti taga raamatut või blogi kirjutades, ennast harides jne, muutuvad mul selg ja õlad ja kael väga kangeks ja lähevad pingesse. Tunnen, et vaja sirutust või niiöelda avanemistunnet. Seega, mul on selline programm arvutisse tõmmatud nagu EyeLeo (kindlasti on Macile ka mingi vaste olemas) ja see paneb mul iga 50 minuti tagant arvuti ekraani viieks minutiks mustaks – mitte midagi teha ei saa, seega on kohustuslik aeg püsti tõusta ja endaga tegeleda! Väga harva, kui tööhoog on nii suur, panen ma selle teate kinni, aga tavaliselt mitte.

Igatahes. Viis minutit aega, ma lähen täidan oma veeklaasi, mõnikord harrastan peapealseisu, milles ma olen veel suhteliselt kehvapoolne ning teen erinevaid joogalaadseid sirutusi. Ja ma ei tee neid sirutusi kellegi õpetuse saatel või mingit videot kuulates. Ma venitan ja sirutan oma keha püsti olles, käpuli olles, põlvili olles, kuidas iganes tunne on. Tunnen mõnu enda keha avanemisest ja pingekohtade vähenemisest. Ja see on minu jaoks üks viis, kuidas ma ühendan jooga ja meditatsiooni. Pea on mõtetest vaba ja samal ajal vabaneb ka keha. Justkui uus energia voolab sisse ja saab järgmised 50 minutit jälle mõnuga tööd teha!

Mediteerin ja teen joogat praegu ka iga päev. Joogaõpetusi valin juutuubist (nt meeldib mulle Yoga with Adriene – muide Mai-Liis Siseminast teeb Tallinnas AcroYoga tunde, soovitan üles otsida). Mõnikord õhtupoole, kui ma tunnen, et kehas on veel mingit üleliigset energiat pulbitsemas – sellest saab aru näiteks rahutute jalgade sündroomist või et keha nagu kiheleks natuke. Usun, et paljud inimesed tunnevad seda tunnet, aga ei oska seda lihtsalt kuidagi nimetada või sellega midagi peale hakata. Tihtipeale oleme päeva jooksul söömisega ning samamoodi positiivsete emotsioonidega enda energia nii üles laadinud, et õhtul on selline värin sees ja uinudagi raske. Sellistel hetkedel ma panen muusika käima ja teen ka “joogat”. Tegelikult ma teen lihtsalt erinevaid poose ja liikumis, mis ma olen kuskilt õppinud ja mis on meelde jäänud ning meeldivad.

Need ei ole jah, harjutused. Ma ei tee otseselt kätekõverdusi või kükke – pigem liigun ühest poosist teise ja hoian tasakaalu – nagu joogas! See ongi jooga! Kui keegi ütleb sulle, et joogia käib täpselt nii ja poos peab olema täpselt nii ning mitte teisiti, siis ära selle õpetaja sõnu kuula! Jooga on täpselt see asend ja see liikumine, mis sinule sellel päeval sobib.

Sama on ka mediteermisega. Hetkel ma ei ole veel nii arenenud, et suudaksin näiteks pool tundi omakeski mõtetevabalt mediteerida ja kui aus olla, siis hetkel ma ei tahagi! Juhendatud meditatsioonid ja hüpnoteraapiad on nii põnevad! Soovitan kuulata, neid leidub pea igal teemal! Toitumishäired, sõltuvused, endasse uskumine, rakkude ravimine, tervenemine, tšakrate avanemine, külluse enda ligi tõmbamine jnejnejne. Need on algajale väga head võimaluse õppida enda mõistus välja lülitama ning enda alateadvuses  mõned uued nupud sisse lülitada! 

Pealegi, taban end aina rohkem terve päeva jooksul juba mediteerivas olekus, kus ma mitte midagi ei mõtle. Vahel jalutades, vahel bussis sõites, vahel laman niisama voodis lakke vaadates. Ja mis selle juured kõige parem on? Kui sa mitte midagi ei mõtle, siis saavad uued ideed ja mõtted ligi tulla! Surudes ja analüüsides vanu ideid, on tõenäosus palju väiksem (kuid ei, mitte võimatu). Seega, soovitan, kui sul on päevas vabad hetked, ükskõik kui lühikesed, ära sisusta neid kohe automaatselt telefoni vaatamisega. Lihtsalt ole. Elu muutub palju pingevabamaks ja voolavamaks! Ausalt, räägib pikaajalise kogemusega sotsiaalmeediasõltlane! 

PS! Kellele meeldivad mõttemängud, siis need pisikesed timeline pildid, mis mul postitustel on, sisaldavad vihjeid kohale, kus ma olen! Kõik pildid on sellest alevist tehtud.

Loe ka teisi Brena Fitnessi postitusi http://www.brenafitness.eu.

0 kommentaari