Jaga:     
Uudised

SALARELV, mis tagab paremad tulemused ja taastumise (1)

Keegi ei planeeri õnnetust või lihaspinget. Samas on vähe ka neid, kes nende ennetamisega tegeleks. Helvis Trääder Fysioparki spordimassaaži ja liikumisravi keskusest räägib, miks tasub spordimassööri külastada.

Kuidas erineb spordimassaaž klassikalisest massaažist?

Klassikalisel massaažil ja spordimassaažil on suur vahe. Klassikalise massaaži käigus kasutatakse nn klassikalisi võtteid ning selle eesmärk on pigem inimese keha üleüldine lõõgastamine. Spordimassaaži juures kasutatakse olenevalt probleemist ning spordialast väga palju erinevaid tehnikaid ja võtteid. Näiteks kui jalgratturil või jooksjal saavad põhilist koormust jalad, siis tegeletakse nendega spordimassaaži käigus pikemalt ja põhjalikumalt.

Millised on tüüpilised valearusaamad spordimassaažist ning kellele see suunatud on?

Spordimassaaž ei ole mõeldud ainult (tipp)sportlastele, sellest võivad olenevalt vanusest ja kehalisest aktiivsusest osa saada kõik. Kui võtta näiteks teenindaja, kes 12 tundi päevas püsti seisab, siis tema reaalne koormus jalgadele võib olla isegi suurem kui mõnel tugeval harrastussportlasel. Sama kehtib ka inimeste puhul, kellel on istuv töö. Istuvas asendis on osa lihaseid (puusapainutaja, reie tagumine osa) lühenenud asendis ning nende vastastoimelihased (reie eesmine osa, seljalihased) sirutatud asendis. Selle tulemusena tekivad rühihäired ning seljaprobleemid. Kogenud spordimassöör oskab näha ka tavainimeses sportlast ning teda vastavalt aidata.

Levinud on arvamus, et spordimassaaž on valus. Sellega on nii ja naa. Massöör, kes tegeleb peamiselt sportlastega, on harjunud rakendama tõesti rohkem jõudu kui klassikalist massaaži tegev massöör, aga see ei tähenda, et tavainimene peaks spordimassaaži ajal valu kannatama.

Kui tihti tuleks spordimassaažis käia?

Spordimassaažis võib käia kogu aeg, olenemata treeningukoormusest. Enamasti liigitatakse spordimassaaž neljaks.

Esiteks võiks nimetada võistluseelset massaaži – eesmärgiks on valmistada sportlane ette eesootavaks võistluseks. Seda teostatakse võistluseelsel perioodil. Võib teha vahetult või kuni 24 tundi enne võistlust. Olenevalt sellest, kui palju on stardini aega, on massaaži võtted ja intensiivsus natuke erinevad.

Teiseks võiks nimetada võistlusaegset massaaži – teostatakse tavaliselt kahe võistluse vahel. Eesmärgiks on vabastada keha võistluspingetest ning valmistada füüsis ette uueks soorituseks.

Kolmandaks on võistlusjärgne massaaž – teostatakse kas vahetult või kuni 24 tundi pärast võistlust. Võistlusjärgne massaaž on sageli hästi kerge, lõdvestava ja ainevahetust kiirendava toimega.

Neljandaks ja kõige rohkem tehtavaks on nn kontrolliv-taastav massaaž. See on ühtlasi mõeldud ka n-ö tavainimeste jaoks. Massaaži käigus vaadatakse spordiala silmas pidades üle kogu keha. Füüsilist tööd tegeva inimese puhul lähenetakse kehale töö iseloomust põhjustatud kahju kohaselt.

Kindlasti peaks massaaži jõudma enne, kui probleem ilmnenud on. Muidu tegeletakse massaažis enamiku ajast probleemiga ning teised piirkonnad saavad vähem tähelepanu või jäävad sootuks tähelepanuta. 

Üldiselt oleneb massaaži sagedus koormusest. Kui inimene treenib tugevalt keskmiselt kolm korda nädalas, siis tema võiks massaažis käia kolm korda kuus. Kui treenib viis korda nädalas või enam, võiks massööri külastada juba iga nädal. Kui treeningud on lihtsad, nn taastava iseloomuga, võib osa kordi asendada enda massaažirullil rullimisega.

Kogenud spordimassöör oskab näha ka tavainimeses sportlast ning teda vastavalt aidata.

Artikkel ilmus eriväljaande START! 2017. aasta ajakirjas.

1 kommentaar

M
Mart  /   18:45, 27. mai 2017
Pikk jutt lühidalt – makske mulle ja teie elu on lill.