Jaga:     
Uudised

URMAS SÕÕRUMAA: kuhu liigub Eesti sport?

Eesti sport on rikka ja pika ajalooga ning on tugev ja konkurentsivõimeline ka praegu. Me märkame ja mäletame oma spordisangarite saavutusi ning ammutame neist inspiratsiooni ja innustust, et ajalugu saaks väärika jätku.

Olulisemad Eesti spordi tulevikku ja edu mõjutavad tegurid on sirguva uue põlvkonna harjumused ning elustiil. Selle statistilised näitajad on aga julmad. Näiteks on Eesti noorte liikumistava kümnendi jooksul drastiliselt vähenenud. Ülekaalus noorte hulk on kasvanud 4–5 korda.

Jäädes passiivseks, võime kindlad olla, et juba üsna pea kajastuvad rahvastiku üldised liikumis- ja tervisekäitumise suunad ka Eesti tippspordi tulemuslikkuses.

Väidan, et Eesti spordi jätkusuutlikkuse ja rahvusvahelise edu tagamisel on aluseks rahva harjumus regulaarselt liikuda ning tervislikult elada. On ilmselge, et kui meie seas on rohkem tervislikku elustiili, liikumist ja sporti armastavaid inimesi, on suurem võimalus talentide ning tippspordi potentsiaaliga noorte esilekerkimiseks.

Seega on võidetud medalite lugemisest olulisem leida lahendusi ja võimalusi, et meie lapsed ning noored sirguksid terveteks, tarkadeks ja positiivseteks inimesteks, kellel seisab ees võimalikult palju tervena ning produktiivsena elatud aastaid. Liikumisel ja spordil on selles võtmeroll. Suutes noorte liikumisharjumustes kutsuda esile püsivaid muutusi, saab paremaks terve ühiskond. Järgides oma tegevustes liikumisharrastuse ulatuslikku edendamist, tõuseb sellest püsiv ja mõõdetav kasu ka Eesti tippspordi jaoks. Olen veendunud, et Eesti spordi edu astub sama sammu rahvastiku üldise tervisliku seisundiga. Kui võtame meetmeid, mis on suunatud spordi ja liikumisharrastuse soodustamiseks kõige üldisemalt, näeme selle mõju ja tulemusi juba mõne aja pärast ka spordipüramiidi tipus.

Praegu tegeleb regulaarse liikumisharrastusega (st 2 korda nädalas u 30 min) 54% täisealisest elanikkonnast, mis on kokku rohkem kui pool miljonit inimest. Trend on positiivne ja tulemus pole paha, kuid vaadates nt põhjamaade suunas, jagub kasvuruumi veel kuhjaga. Edasiseks eesmärgiks liikumisharrastuse suurendamisel ja inimeste teadlikkuse kasvatamisel on organiseeritud ehk klubides sportimise osakaalu tõstmine. See lähenemine võimaldab kaasata ka neid passiivseid inimesi, kes iseseisvalt treeningutega alustada ei julge või ei oska. Kui praegu on spordiga spordiklubi kaudu seotud ca 160 000 inimest, siis aastaks 2030 on seatud siht kasvatada spordiklubides treenivate inimeste arvu 400 000-ni.

Meie visioon spordi ja liikumisharrastuse toel tervemaks, tugevamaks ja õnnelikumaks muutuvast ühiskonnast on realistlik ning teostatav. Selle saavutamiseks ei ole vaja teha midagi utoopilist. Mitu väikest sammu annavad kokku suure muutuse. Eesti Olümpiakomitee tegutseb, et jätkuks sportimist soodustavate tingimuste ja võimaluste parandamine nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka spordiga otseselt või kaudselt seotud organisatsioonide tasemel kõiki elanikkonna gruppe arvestavalt. Näitena saab tuua 2018. a rakenduva tervise- ja spordikulutuste erisoodustusmaksust vabastuse kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Noorte sportimise soodustamiseks on käivitatud projekt “Sport koolis”, mis tegeleb sportimisvõimaluste parandamise ja mitmekesistamisega koolides. Tõhus on Tartu ülikooli liikumislabori tegevus, mille eesmärk on leida võimalusi lisada noorte koolipäeva rohkem liikumist. Nii EOK kui ka mitmete spordiorganisatsioonide, spordiklubide, rahvaspordiürituste korraldajate jne eestvedamisel tehakse regulaarselt sportima ja liikuma üleskutsuvaid kampaaniaid.

Käib aktiivne töö, et spordi ja liikumise roll ning mõju ühiskonnas oleks enam teadvustatud ja rohkemad eluvaldkonnad seostaksid oma tegevusi ning arengut spordi ja liikumisharrastusega. On näha, et spordi haaret on märgatud ja aina enam kasutatakse spordi mõju eri väljakutsetega toimetulekuks, nt hariduse, terviseedenduse, riigikaitse või integratsiooni valdkondades.

Oluline on teadmine, et kõik head asjad saavad alati alguse inimesest endast, olenemata vanusest, soost, erialast, millel töötatakse jne. Oma panuse saab anda igaüks. Hea algus on enda liikumisharjumuste ja eluviisi parandamine, mille jätkuks on lähikonna ning sõprade liikuma innustamine. Pealtnäha väikesed asjad, mille mõju võib olla eraldiseisvalt raske mõõta. Kõike spordi ja liikumise soodustamiseks tehtut üheskoos vaadates moodustub aga tervik, milles on jõudu ja mis aitab täita eesmärke ning viib meid lähemale terve, tugeva ja õnneliku ühiskonna visioonile.

Artikkel ilmus eriväljaande START! 2017. aasta ajakirjas.

0 kommentaari