Jaga:     
Uudised

Pooltel Eesti inimestel on DIABEET?!

Oma kuu aega tagasi viskasin õhku küsitluse inimeste tervisliku seisundi kohta. Vastajaid oli kokku 248 ja hea meel on tõdeda, et mõni meessoost isiku nimi ka sisse ära eksis. Kummardus ja aitäh kõigile vastajatele! Selle numbri põhjal saab juba mingit statistikat ja järeldusi teha – ei, ei midagi põhjapanevat arvestades, kui palju inimesi Eesti elab, kuid mõtteainet on kindlasti ka sinule ja mulle tööpõldu ka! 

Kohustuslikke küsimusi oli seitse ning kaheksandana oli veel võimalus ise midagi juurde lisada, mida ka 29 inimest tegi. Sealt sain mina endale mõtteainet juurde, millest blogis ja oma tulevastes raamatutes kirjutada ning kuhu üldse edasi liikuda – millega Eesti inimesed maadlevad. Järgnevalt aga teen ülevaate nende seitsme küsimuse kokkuvõttest, nii et vaatame, kuidas inimesed tegelikult endaga rahul on ning mis toitumisalased probleemid neid kõigutavad! 

Esimeses küsimuses uurisin, milline on inimese kehakuju, et kuidas ta seda kirjeldaks, ning kiitsakaks pidas ennast umbes 12 protsenti inimestest ning sportliku kehaehitusega umbes 14 %. Tugeva kehaehitusega, nagu arvata ka oli, on suurem osa vastanutest ehk siis 40% ja ülekaaluliseks nimetas ennast üks neljandik inimestest! Kujutad sa ette, veerand inimestest ülekaalulised! Kaheksa protsenti kirjeldasid oma kehaehitus vabas vormis (võib-olla olid mu kirjeldused liiga piiratud), sest jah, üks neist oli rase ja seda varianti ma ei pannud! Enamik neist ei tituleeri ennast ülekaaluliseks, aga enamik neist mainib, et üleliigset rasva on ikkagi siin või seal, millest tahaks lahti saada.

Kas Eesti inimesed on oma peegelpildiga rahul? Täiesti rahul on ainult 10 protsenti! Vahel on ja vahel mitte (ilmselt oleneb see sellest, kas käid reisil või teed korralikult trenni), on endaga rahul kõige suurem enamus – 48%. Pigem mitte ja kindlasti mitte ei ole enda kehaga rahul 42 %. Kuhu gruppi sina kuulud ja miks see nii küll olla võiks? 42% inimestest ei ole enda kehaga rahul, see on ju väga kurvalt suur number ja seda tuleb muuta! Ei tohi lasta pead norgu enda välimuse pärast! 

Mida siis peale hakata? Järgmises vastuses ütles 5%inimestest, et nad ei soovi enda välimuse juures miskit muuta – olgugi, et 10% vastas eelmises küsimuses, et nad on täiesti rahul ;). Ja üllatus-üllatus, kokku 80 % inimesi tahab rasvamassi vähendada! Sellest 53% tahab ka lihaseid suurendada, 27% on oma lihastega rahul. 12% inimesi rasvamassi muuta ei taha, tahavad lihaseid juurde. Üks vastaja kirjutad vabas vormis, et tahab rasvamassi juurde – ei ole kindel, kas see oli naljana või mitte! Igatahes, see on tegelikult ju üllatavalt suur arv – 80% inimesi soovib rasvamassi enda kehas vähendada ja mis kõige hullem, ma arvan, et mitte ainult välimuse põhjustel, vaid osadel kindlasti on mängus juba ka tervis. Seega lähemegi toitumise juurde!

Ei leidunud ühtegi inimest, kes päevas vaid korra sööks – selle üle on mul hea meel. 8,5% söövad kaks korda päevas, kolm korda päevas sööb 22% ning rohkem kui kolm korda sööb täpselt pool vastanutest. 5% julges ka ausalt tunnistada, et näksivad pidevalt, nii et raske öelda, mitu toidukorda siis kokku tuleb 12% inimestest ei tea, mitu korda nad päevas söövad, sest nad ei mõtle sellele ning ülejäänud vastanutest vastasid vabas vormis täpsemalt, kuid üldjuhul läksid nende toidukorrad sinna kolm kuni enam alla, sest kõik oleneb sellest, kas on tööpäev või mitte, trennipäev või mitte, kiire või mitte jne.

Seega umbes üks kümnendik inimestest ei pööra üldse tähelepanu sellele, kui palju ta päevas sööb – see saab olla kas väga hea või väga halb! Hea selles suhtes, et süüakse nii, et kui kõht läheb tühjaks, pannakse uus laadung sisse, lõpetatakse kui kõht on täis ja süüakse uuesti, kui laadung on seeditud. Halb on see aga siis, kui kõht näiteks ei annagi teada, et kõht on tühi ja sööd siis, kui meelde tuleb või oled nii tegevuses, et ei mäletagi, kas sõid täna või mitte.

Olen viimasel ajal aina rohkem hakanud uurima suhkruhaigust ja selle põhjuseid, sest usun, et see on korraliku ja teadliku toitumisega ärahoitav seisund. Minu meelest on suht jube, et see konditsioon on maailmas nii laialdaselt levinud, et selle jaoks on omaette tähtpäev loodud – jep, see  on 14. november. Üleilmaline diabeedipäev. Seega seda ma ka inimeste käest küsisin!

31% vastas, et kas temal on või ta teab ühte inimest, kellel on diabeet. 21 % vastas, et teab rohkem kui ühel inimesel diabeet olevat. See teeb kokku 52%! Ma ei hakka detailidesse laskuma, et äkki üks neist mitmest on see, kes teab, et ainult temal endal on. See tõenäosus on ka loomulikult olemas, kuid mitte nii suur. Vabas vormis vastanute arv, mis on 6%, vastas enamik mingis versioonis samuti, et teab kedagi või mitut, kellel on. Seega selle küsitluse kohaselt umbes pooltel inimestel Eestis on diabeet! Noh, muidugi nii suur see arv ei ole, viimaste andmete kohaselt oli see seisund umbes 100 000 inimesel, aga samas kes teab – äkki kõik pole registreeritud ja osa on end ise diagnoosinud. Täpseid arve ma kahjuks ei tea. Kuna paljud vastajate nimed olid juba tuttavad, tean, et enamik neist on noored vastajad. Eks igaüks saab ise järeldused teha.

Kuues küsimus oli toitumisnõustaja teenuse kasutamise kohta ning hea on tõdeda, et 15% neist on saanud ka head abi toitumisnõustaja käest. Samas 13% ütles, et ei saanud väga abi, seega see paneb mind mõtlema, et põhjused need olla võiksid – kas nõustaja oli kehva või ei sobinud inimesele pakutu ja ta ei tahtnud nii palju vaeva näha. Olgem ausad, mõlemad variandid on realistlikud! Tean isiklikult nõustajaid, kelle juurde pigem kedagi ei saadaks ja kliente, kes jooksevad ühe nõustaja juurest teise juurde, kuid arengut endiselt näha ei ole. Mõni üksik vabas vormis vastaja mainis, et on ise õppinud toitumist või enda keha kuulama, kuid neid oli kokku kolm! Vabas vormis vastanute vahel jäi silma peamiselt järjepidavuse puudumine! 

Viimasena lasin valida kõigist võimalikest variantidest kõik need variandid, mis inimese puhul paika pidasid. Seda siis teemal, kas neil on mingeid toitumisega seotud kaebusi või häireid:

41 % – liigsed ja häirivad isud
40% – gaasid, puhitused
29% – unisus pärast sööki
27% – ei tea, mida ja kui palju sööma peaks
19% – sööb liiga üksluiselt
15% – akne
12% – ei oska/viitsi ise süüa teha
10% – allergiad ja talumatused

16 inimest ütles, et tal ei ole probleeme ning üks mainis, et on ainevahetus liiga aeglane ning teine mainis madalat maohappesust. Ka need on täiesti probleemid, mida ma seekord välja tuua ei osanud – liiga toitumisnõustajalik lähenemine vist!

Muide tuleb mainida, et väga palju oli neid, kas valisid vähemalt kolm loetelust! Nagu ka protsentidest aru on saada muidugi! Siit saab juba selliseid seoseid luua!

Ja mis järeldusi me siit siis teha saame?

Minul on hea tõdeda, et minul on tööpõldu veel küllaga, vahet pole, millisel teel. Samas ei ole see üldse rõõmusõnum, kui mul on seda tööd, sest see tähendab, et on palju inimesi, kes ei ole enda kehaga rahul või veel hullem – kellel on terviseprobleemid. Mulle meeldib, kui inimesed julgevad tunnistada ja silma vaadata enda nõrkadele kohtadele. See on esimene samm, kust alustada teekonda tervema ja õnnelikuma mina poole. Jah, kaalunumber ei ole oluline. Aga kui ka peegelpilt sind õnnelikuks ei tee, siis mis on lahendus? Muudad suhtumist või muudad elustiili! Mina panustan viimase peale, sest olles rõõmus ja enesega rahul ülekaaluline võivad sind juba noores eas tabada haigused nagu diabeet.

Kui sa soovid midagi peale hakata, siis mina olen nõustamiseks alati olemas!
Suve jooksul annan välja ka raamatu “Nõusta ennast ise“, mis peaks olema väga hea käsiraamat väga paljudele inimestele! Seega on, mida oodata!

Loe ka Brena Fitnessi teisi postitusi http://www.brenafitness.eu/category/blog/.

0 kommentaari