Jaga:     
Uudised

INDREK RAADIKU 10 õppetundi rattasadulas

Oma viiendat rattahooaega alustav muusik Indrek Raadik (42) alias Summer teab hästi, milline hasart rattavõistlusel tekib. Ent aja jooksul on ta õppinud, et tark on seda vahel taltsutada.

Äsja elu esimesest rattalaagrist Hispaaniast koju jõudnud Indrek ei salga, et suur väsimus on peal. Ometi on saadud kogemus selline, mis ahvatleb teda ennast veelgi rohkem proovile panema. Millised need uued väljakutsed on ning millega tuleb tal nende täideviimisel arvestada? Indrek jagab soovitusi ja õppetunde, mida ta omal nahal on läbi kogenud.

1. Vali sobiv koormus!

Indrek on täheldanud, et paljude harrastajate põhiviga on see, et nad tõstavad treeninguid alustades kohe treeningukoormuse meeletult suureks. Eriti on ta märganud sellist käitumist nende sõitjate hulgas, kes on alustanud sportimist vanuses 35+ ning pole tuttavad peamiste treeningupõhimõtete ja spordifüsioloogiaga.

Indrek alustas oma rattatreeninguid viis aastat tagasi rahulike veeremistega 20–25kilomeetristest distantsidest ning aastaseks kilometraažiks tuli 2000 kilomeetrit. Praeguseks on paljud tema treeningud ligi viis korda pikemad, neist mahukamad ulatuvad 150–160 kilomeetrini. Iga aastaga on Indrek kasvatanud oma treeningumahtu 20–25%. Treeningukoormuse ja intensiivsuse järkjärguline kasvatamine on lasknud tal maitsta edusamme ka kiiruste kasvus. Kui veel esimesel aastal tundus 25 km/h maanteesõidus tema jaoks tubli tulemus, siis eelmisel aastal näitas Püha Loomaaia rattaralli lõpus keskmiseks kiiruseks 39 km/h.

2. Otsi seltsi ja vaheldust!

Rattasõidu teeb Indreku jaoks eriti mõnusaks see, et võib juhtme seinast välja tõmmata, telefoni hääletu peale panna ning olla täiesti omaette, iseenda mõtetega.

Alates maikuust osaleb Summer kaks korda nädalas Redbike'i tiimiga ühisveeremistel, kus ühel treeningul sõidetakse 90–120 km. Kord aastas, puhkuse ajal, võtab ta kindlasti ette rattaga sõidu Pärnust Iklasse. Alustab hommikul kella viiest, joob Iklas kohvi ja sööb hommikusöögi ning sõidab siis rahulikult tagasi. Puhkus lõpeb tavaliselt Pärnust Tallinnasse sõiduga, mis olenevalt sellest, millise tee kasuks ta parasjagu otsustab, on kas 130 või 150 km pikk.

3. Raseerimine pole vaid edevus 

Hiljuti tekkis Summeril dialoog sellepärast, miks paljud ratturitest mehed jalgu raseerivad.

Aastaid tagasi oma esimesel pikemal rattavõistlusel – Fakto Auto sõidul – muusik kukkus. Ta polnud grupitreeningutes käinud ega teadnud täpselt, kuidas grupis sõita tuleb. Vastutuules tekkis üks pisike viga ning mees maandus asfaldile. Püksid jäid küll terveks, aga nende alt oli nahk kõvasti marraskil ning karvad kasvasid naha sisse, mistõttu tekkis põletik.

“Karvu ei aeta maha lihtsalt sellepärast, et see on äge,” sõnab Indrek. “Üks põhjus on muidugi traditsioon, teiseks paranevad haavad ja vigastused kiiremini ning kolmandaks, kui massaaži ajal ka geeli kasutatakse ning seetõttu karvad vasakule-paremale keerduvad, on päris valus.” Pärast seda juhtumit ajab Indrek igal aastal rattahooaja alguses kohe jalad paljaks.

4. Küsi nõu!

Indreku treeninguplaanis on eri faasid: üldettevalmistus ja jõutreening, põhivastupidavuse arendamine ja põhjaladumine raskemateks koormusteks ning kiiruskatsed ühistreeningutel, kuid ennekõike dikteerib tema treeninguid enesetunne. Head nõu treenimiseks on andnud ka endised rattaprofid Erki Pütsep ja Mart Ojavee.

Äsja lõppenud Hispaania rattalaagris seadis Indrek endale eesmärgiks vändata 800 kilomeetrit. Siht sai ületatud – laagri viimasel päeval näitas spidomeeter 872 km ning sadulas oldud ajaks 37 tundi. Tõsumeetreid tuli kokku 8600. “Ei osanud ju ette näha, et seal pole nii sile maa kui Eestis,” naerab ta.

Indrek jälgib oma treeningutel eelkõike proffide soovitust mitte lugeda niivõrd kilomeetreid, kui aga sadulas veedetud kvaliteetselt vändatud aega ning mõnevõrra ka tõusumeetreid. “Kui ma ühel päeval laagris tundsin, et täna pole sõidupäev, läksime hoopis sõbraga autoga mööda rannikut sõitma.” 

5. Unista ja sea eesmärke!

Hispaania rattalaagris tekkis Summeril mõte vaadata järgmiseks aastaks välja võimalikult huvitavaid Gran Fondo sõite, mida korraldatakse eri riikides – nt Hispaanias, Prantsusmaal, Portugalis ja Itaalias, kus on mega suured tõusud ning ilusad vaated. Mõnel neist tahaks Indrek osaleda.

Mehes on sportlikku hullust ja soovi end proovile panna, aga ka teiste omavanustega võrrelda.

Tulevikus tahaks Indrek läbi teha ka Otepää triatloni. Ta on mõelnud sellele pikalt, kuid põlvevigastuse tõttu on jooks nõrk. “Äkki väntan veel paar aastat ja kui sidemed tugevamaks muutuvad, siis lähen,” sõnab ta.

Üldiselt pole Indrekule aga tulemused praegu kõige olulisemad, sest nooremana on ta juba medaleid maitsnud: olnud noortemeister ja karikavõitja jalgpallis ning mänginud kõrgeimal tasemel korvpalli. Praegu hindab ta rohkem seda, et võib värskes õhus laheda seltskonnaga mõnusalt veereda, ning kui ta oma eeskujuga suudab ka enda lapsi rohkem spordi juurde suunata, on väga hästi.

6. Vali võistlusel sobiv tempo!

Miks juhtub Eestis võistlustel nii palju rattaõnnetusi? “Inimesed tulevad ette valmistamata ja sõidavad esimese 10 minutiga end “punasesse", nii et nad enam ei kontrolli, millist pidurit tõmbavad, jalad on krambis ja mõte töötab aeglaselt,” teab Indrek.

“Rattarallil aga peab kõik need 140 kilomeetrit olema täiesti terav.”

Muusiku arvates võib üks põhjus olla veel selles, et meie rattasõidukultuur on üsna lühike.

Ta on kogenud, kui viisakalt sõidetakse ja kutsutakse reeglite rikkujaid korrale näiteks Soomes toimuvatel võistlustel. “Eestis on võimalik kõige ropumate sõnade kogu lektüür 140 kilomeetri jooksul kätte saada,” tõdeb ta.

7. Ära püüa nui neljaks olla parem

Liiga paljusid Eesti sõitjaid iseloomustab Indreku arvates soov olla naabrist parem. “Vello ja Toomas lähevad koos sõidule ja stardivad ühest grupist. Vello peab raudselt Toomasest parem olema, aga ega Toomas ju alla ei anna,” kirjeldab Indrek. ”Kuid siis märkavad nad, et samas grupis sõidab ka kolm maja eemal elav Peeter – muidugi on vaja ka temale ära teha.”

Sõbrast ja naabrist parem olemist on võimalik ka mõistuse piires teha, arvab Indrek.

Indrek tunnistab, et ta elab pärast rattalaagrit läbi mõningaid ületreeningu märke: pidev öine vähkremine ning aeg-ajalt on tunne, nagu oleks öösel ujumas käinud ehk tuleb särki vahetada. Südametööga on kõik korras, kuid lihasväsimust on tunda. “Taas see “alustajate teema”: olen esimest aastat laagris, kuid püüan sammu pidada nendega, kes on siin juba kolmandat-neljandat korda,” tunnistab Indrek.

8. Hinda ennast adekvaatselt!

Kogu trenniteave jookseb Indrekul Garmini kompuutrisse ja Strava mobiilirakendusse, varasemast ajast jälgib treeninguid ka Endomondo.

“Tänu Garmini väga headele “vidinatele” on mul võimalik ennast pidevalt jälgida: kuidas ja kui palju ma magan ning päeva jooksul muud koormust saan,” räägib Indrek. Ainus, mida mees ei jälgi, on range dieet. “Mulle meeldib süüa väga head sööki,” ütleb ta. Pigem teeb ta järgmisel päeval rohkem trenni, kui söögi söömata jätab.

Koormuse valikul on Indrek aja jooksul õppinud arvestama oma enesetundega.

Paar aastat tagasi läks Indrek sõitma kehva enesetundega ning korralikult magamata. Oli sügisene aeg ja väljas üsna jahe. “Olin 50 km kaugusel kodust, kui tuli täielik blackout,” kirjeldab Summer. Ta oli võtnud kaasa küll topeltkoguse süüa, kuid jahe temperatuur oli kehast röövinud nii palju energiat, et ei jalad ega pea suutnud töötada.

Indrek oli juba valmis kutsuma abikaasa järele, kui leidis lähedusest ühe talu, kus oli palju õunu. Kõigepealt sõi mees hästi palju õunu ära ning siis toppis lahke proua loal ka kõik taskud õunu täis. Nende jõul vedas Indrek end koduni välja. See oli hea õppetund.

9. Õpi lugema märke!

Indrek teab, et igas hommikus ja öös on märke, mida ratturid võiksid osata lugeda. Hispaania rattalaagri viimasel päeval olid kõik laagrilised väsinud, kuid otsustasid siiski võtta ette kerge matka. Sõit algas sellega, et ühel ratturil läks pedaaliklipp mäest alla sõites katki, järgmine pauk tuli kohe järele – samast mäest alla sõites kukkus teine rattur külili, peagi läks kolmandal rehv katki.

“Me küll sõitsime selle matka lõpuni, kuid meie 20-pealisest kambast 50% olid nõus, et need on sellised märgid, et me võib-olla ei peaks seda tegema,” tunnistab Indrek. 

10. Kontrolli oma tervist!

Indrek teab, et oma keha tuleb osata kuulata, ent kui hasart sees, tuleb temalgi ette rikkumisi selle soovituse vastu. “Olen suutnud ennast lühikestel sõitudel nii rihmaks sõita, et on raskusi paelte kinnisidumisega,” tõdeb ta. “Võistlustel ei suuda adekvaatselt hinnata oma piiri, sest kambas sõites tundub kõik okei ja nii pingutangi üle ning lõpuks on kumm täiesti tühi.”

Siiski jälgib Indrek oma tervist väga hoolikalt ning kaks korda aastas, enne ja pärast hooaega, käib spordiarsti juures koormustesti tegemas. “Ma olen ikkagi vanuses 40+, perepea ja minust sõltuvad ka teised inimesed. Ei tahaks mingisuguseid üllatusi,” sõnab ta. Nii on Indrek suutnud treeningute ja võistluste vahel ka doonoriks käia.

Indreku rattavõistlused sel hooajal:

*    Filtri maanteekarikasarja etapid;
*    Tartu rattaralli;
*    Vändra rattaralli;
*    Püha Loomaaia rattaralli;
*    Erika Salumäe rattasõit;
*    Lauri Ausi GP;
*    Fakto Auto sõit;
*    Tartu rattamaraton;
*    Hawaii Express Gran Fondo.

Vaata täpset ajakava aadressilt www.liigume.ee/kalender.

Artikkel ilmus eriväljaande START! 2017. aasta ajakirjas.

0 kommentaari