Jaga:     
Uudised

VIGASTUSED ja nende ravi - kuhu minna, mida teha?

Kevade saabudes leiavad inimesed end taas jooksurajalt. Tervisespordi hooaja algusega suureneb ka inimeste järjekord füsioterapeutide ukse taga. Millised on vigastuste astmed? Kuidas neid ise ära tunda? Millist ravi erinevad traumad vajavad? Neid teemasid aitab avada füsioterapeut Priit Teniste.

Kõige levinum probleem, millega füsioterapeudi poole pöördutakse, on seljavalu. Priit Teniste sõnul on selg infokandja. “Kui inimene tuleb ja ütleb, et tal selg valutab, saan mina teatud katsetega kindlaks teha, kas see valu on pärit selgroolülide tasandilt või tuleb see kuskilt mujalt. Paljudel juhtudel tuleb valu mujalt. Näiteks kaelapiirkonnast või hoopis hüppeliigesest. Inimese keha on tervik ja selg on see koht, mis annab märku, et peremees, palun tegele minuga.”

Teine mure, mille puhul füsioterapeudilt abi otsitakse, on sportimise käigus tekkinud vigastused. Talvisel suusahooajal juhtub palju õnnetusi mägedes. Kevadel satub füsioterapeudi juurde inimesi, kes pärast talvist pausi jälle jooksurajale suunduvad ning oma võimeid üle hinnates kehale liiga teevad. Priit paneb inimestele südamele, et kevadisi jookse tuleb alustada järk-järgult. “Kui maa pole veel pehmeks läinud, võivad asfaldil või külmunud metsaalusel joostes tekkida põrutused,” sõnab Teniste.

Vigastused

Nihestus ja nikastus on kõige leebemad vigastuste vormid. Spordimeditsiinis on vigastustel kolm astet: kerge, keskmine ja raske. Teniste sõnastab keerulist juttu lihtsalt: “Liigese ümber on kapsel. Kapslit toetavad sidemed, kõõlused ja lihased. Sidemed toetavad kapslit passiivselt, kõõlused ja lihased aga aktiivselt. Tihtipeale saavad väänamisel viga just passiivsed sidemed, kuna lihas ja kõõlused on elastsemad. Kui rääkida jooksjatest, siis näiteks hüppeliigese kergel välja väänamisel või nikastusel saavad kahjustada 25% sidemetest. Teise astme vigastuse puhul saab kahju 25–75% sidemetest ning kolmanda astme vigastuse puhul on tegemist täieliku rebendiga.”

Ravi

Hea uudis on see, et pärast vigastust hakkab keha end ise ravima. “Kõigi kolme vigastusastme ravi on sarnane. Kergema ja keskmise puhul tuleks vigastus fikseerida, panna kas lahas või elastikside. Täieliku rebendi puhul on kaks varianti: kas operatsioon, kus sideme otsad jälle kokku viiakse, või teise variandina lahas või kips.”

Teniste sõnul tunnetab inimene tavaliselt vigastuse astme ise ära. Seejärel tuleb vastu võtta otsus: kas trauma vajab arsti sekkumist või piisab kodusest ravist? “Ohumärkideks on kiirelt tekkinud paistetus või verevalum – neil juhtudel võib olla tegu luumurruga ning tuleks pöörduda EMOsse. Kui tugev valu on püsinud 48 tundi või rohkem, oleks mõistlik näidata vigastust arstile,” selgitab spetsialist.

Mida saab inimene vigastuste puhul ise kodus ära teha, kuidas ennast aidata? “Esimese 72-tunni jooksul pärast vigastust tuleks panna haigele kohale külma. Sobib näiteks külma vee alt läbi käinud käterätik. Kui võtta sügavkülmast pakk herneid või jääkuubikud, tuleks nende ja naha vahele panna kindlasti riie, sest otse nahale asetades võib terav külm tekitada nahapõletuse. Külma võib panna vigastusele mitu korda päevas, aga mitte hoida korraga üle 10 minuti. Üks oluline koht on siin veel. Kui on suured verevalumid, et soovitata vigastusele külma panna. Külm aitab verel hüübida, aga hüübimisel võivad tekkida vereklombid, mis võivad mööda veresooni liikuda südamesse, kopsu, ajju.”

Veel soovitab Teniste anda vigastatud kohale palju puhkust ja rahu, ning verevoolu parandamiseks võiks asetada vigastatud jäse kehapinnast kõrgemale.

Taastumine

Paranemine on oluliselt kiirem, kui hakata varakult pärast vigastust võimlema. “Inimene saab hästi palju ise enda paranemiseks ära teha. Kui vigastusest on kolm päeva möödas, tuleks hakata haiget saanud kohta vaikselt liigutama. Kuni valu piirini. Liigutama hakkamise mõte on selles, et see kiirendab paranemist. Juba nädal aega mitte midagi tegemist vähendab 20% lihaste jõudlust.” Priidu sõnul tuleks traumeeritud piirkonnale rahu anda vähemalt neli nädalat, enne kui uuesti sportima asuda. Tõsisemate vigastuste puhul tuleb oodata paar kuud.

ERALDI:

EMOsse soovitab Priit Teniste pöörduda järgmistel juhtudel:

  • kui trauma järel esines teadvusekaotus;
  • uimasus, segane orientatsioon;
  • oksendamine;
  • luu deformatsioon;
  • pärast tõsisemat kokkupõrkevigastust (jalgrattalt kukkumine, rulluiskudega kukkumine) oleks mõistlik lasta EMOs röntgenipilt teha;
  • kui pupillid on erineva suurusega;
  • silmavigastused;
  • valu kaelas;
  • tugev ninaverejooks;
  • sügavad haavad, mis veritsevad;
  • hingamisraskused;
  • väga tugev valu, paistetus või verevalum.

Priit Teniste võtab patsiente vastu manuaalteraapia ja taastusravi keskuses “Al Mare Tervis” ning paaril korral kuus ka Saaremaal, Kuressaare PAK ruumides. Tallinnas Al Mare ärimajas paikneva keskuse peamiseks eesmärgiks on pakkuda teineteist täiendavaid manuaalteraapia, tööfüsioteraapia, ennetuse ning taastusravi teenuseid tervele perele, olenemata pereliikme vanusest, tervislikust seisundist, liikumisharjumustest või sportlikust vormist. Peale eri suunitlusega füsioterapeutide saavad keskuses töötama ka ortopeedilised osteopaadid ja kiropraktik ning ka teised manuaalmeditsiini valdkonna esindajad ja tugiteenuseid pakkuvad spetsialistid. Lisainformatisooni leiab lehtedelt www.priitteniste.com ja www.almaretervis.com, Facebookist ning mobiiltelefonilt 507 2149.

Artikkel ilmus eriväljaandes START! 2017. aastal.

0 kommentaari