Jaga:     
Uudised

Maailma erilisemad maratonid ja jooksurajad

Kui ühe korraliku maratoni pikkuseks on täpselt 42,195 km ja mitte meetritki rohkem, üllatab maailm tegelikult palju värvikirevama valikuga. Jooksurajad erinevad oma pikkuse, raskusastme ja mõistagi asukoha poolest. Nii annab seada jooksusammud suurlinnade, mägede, džunglite, kõrbete kui ka põhjapooluse suunas ning panna end proovile! Järgmisena toome mõned erilisemad rajad.

New Yorgi maraton – maailma suurim!

Oma 50 tuhande osalejaga on 42,195 km New Yorgi maraton kahtlemata suurim maailmas. Maratonil osaleda soovijaid on aga veel üle kahe korra rohkem ja jooksma saavad need, kellele loosiõnn naeratab.

Peale populaarse spordisündmuse pakub maratonirada ka vaatamisväärsuste ringreisi nii nendesse kohtadesse, mida turistid külastavad, kui ka nendesse, kuhu külalisena tavaliselt ei satuta. Näha saab näiteks sadamat New York Harbour, Vabadussammast ja Lower Manhattanit. Lisaks saab omal nahal tunda rasket tõusu üle 59. tänava silla, võtta pikk kurv 1. avenüü ja Bronxi suunas ning naasta Harlemi ja 5. avenüü kaudu Central Parki finišeeruma.

Seda igal novembrikuu esimesel pühapäeval toimuvat maratoni ootavad pikisilmi ka muidu kõiksugu üritustega ära hellitatud newyorklased. Nii kohalikud kui ka turistid tulevad tänavatele jooksjatele kaasa elama koos paljude muusikute ja teiste meelelahutajatega. Aasta-aastalt kasvab ka eestlaste arv nii New Yorgi maratonil jooksjate kui ka pealtvaatajate hulgas.

Sultan Marathon des Sables – maailma raskeim!

Pea kuue maratoni mõõtu 250 kilomeetri pikkune Sultan Marathon des Sables kulgeb läbi Sahara kõrbe. Aprillis toimuv ultramaraton on jagatud kuue päeva jooksul viide etappi, millest pikim on 91 kilomeetrit. Kuid mitte pikk distants pole see, mis Sahara maratoni maailma raskeimate sekka asetab, vaid põrgukuumus ja kaasas kantav varustus.

Maratonil joostakse Maroko kõrbeluidetel ligi 50-kraadises kuumuses koos kogu kohustusliku treeningvarustusega: kaasa arvatud söök, magamiskott, päikesekaitsekreem faktoriga 50, pass, kohalik raha, pealamp, hädaabitekk, tulemasin, vile, peegel hädaolukorras märguandmiseks ja isegi maomürgi eemaldamise pump. Korraldajate poolt on tagatud vaid vesi ja ööbimiskoht välilaagris (kaheksakesi ühes telgis).

See on heategevuslik jooks, millega toetatakse UNICEFi tegemisi. Ka juba üsna mitmed eestlased on end kõrbekuumuses jooksmisega tõestanud. 2017. aasta sügisel peetakse selle nime all sama pika distantsiga maraton ka Peruus ja poole lühem maraton Fuerteventural Kanaari saartel.

FWD põhjapooluse maraton – maailma jahedaim!

Maailma vaat et kõige üksikumas ja kõrvalisemas kohas Arktikas saab tegelikult tunda end kui maakera tipus – eriti veel siis, kui selja taha jäävad ekstreemsete miinuskraadide juures jooksujalu läbitud 42,195 kilomeetrit. Talvel on põhjapoolusel kuu keskmine temperatuur umbes 40 külmakraadi, suvel nulli ringis. Kahtlemata on tegemist maailma kõige jahedamaks kuulutatud maratoniga, mida kangemad sellid kutsuvad ka maailma lahedaimaks!

Joostakse mitte pelgalt lumel, vaid tegelikult 2–3-meetrisel jääl, mille all on umbes 4 kilomeetri sügavune Põhja-Jäämeri. Maraton toimub iga aasta aprillikuus ja osalemine maksab 15 000 eurot. Summa on küll suur, kuid selle sisse kuulub kogu vajaminev komplekt alates põhjapoolusele sõidust kuni tagasisõiduni.

Sama pikka distantsi saab lumistes oludes iga aasta novembrikuus joosta aga ka lõunapoolusel Antarktikas. Keskmiselt on seal tuule käes tunda 20-kraadist külma ja tugeva tuule tõenäosus on suur. Samuti toimub üritus umbes 700 meetri kõrgusel merepinnast.

Brasiilia džungli maraton – maailma hirmsaim!

Brasiilias laiuvas Amazonase džunglis toimub juba aastaid maailma metsikuim maraton – ja kahtlemata ka hirmuäratavaim. Džunglis võib mõnele kohalikule sitikale või maole jalgu jäädes hammustada saada ja sellega võib lõppeda nii maraton kui ka elu. Joostes läbi mudaste kallaste ja mülgaste, kus anakondad varitsevad, ületades kaimanitest ja piraajadest kubisevaid jõgesid ning tehes seda kõike 40-kraadises kuumuses ja 99-protsendise õhuniiskusega, tulevad omal jalal finišisse jõudjad tõepoolest kõik võitjateks.

Samas on unustamatu seiklus riski väärt – muidugi ainult julgemate ja nii vaimselt kui ka füüsiliselt tugevamate jaoks. Valida saab kolme distantsi vahel: 42,2 km, 132 km ja 254 km. Enne starti tutvustatakse osalejatele džunglis varitsevaid ohte ja tehakse läbi kiire ellujäämiskursus. Kontrollpunktid on iga 5–10 kilomeetri tagant, kus täidetakse jooksjate veevarusid, antakse arstiabi ja vajaduse korral nõu. Rada on eksimise minimeerimiseks märgistatud. Üle kahesaja kohaliku perekonna on kaasatud maratoni korraldustiimi – nemad tunnevad džunglit, selle ohte ja kiireimat väljapääsuteed kõige paremini. Kui see veenab riski võtma, siis järgmine džunglimaraton toimub juba oktoobris!

Old Mutual Two Oceans Marathon – maailma ilusaim!

Ehkki ilu on vaataja silmades, nimetab Old Mutual Two Oceans Marathon ehk eesti keeles vana ühine kahe ookeani maraton end julgelt maailma ilusaimaks maratoniks. 56-kilomeetrise ultramaratoni kõrval pakutakse ka lühemaid distantse. Maraton toimub kaunil Cape´i poolsaarel, mille tipus kohtuvad Atlandi ja India ookean ning mööda mõlemaid kaldaid kulgeb ka rada.

Sellel kõige ilusamal maratonil osaleb igal aastal keskmiselt 30 000 inimest üle maailma ning maratonil on ka ilus eesmärk: tähistada rahvaste mitmekesisust ja kaasatust, taotledes eraldatuse asemel ühendust! Eelmine maraton toimus alles hiljuti, lihavõtete ajal, kuid järgmistel lihavõtetel märtsikuu lõpus on taas kõigil võimalus kogu sellest ilust ja rahvastesõprusest osa võtta!

Hiina müüri maraton – maailma väljakutseterohkeim!

Just nii Great Wall Marathon Hiinas end nimetabki ja küllap jääb selle tõepärasus igaühe enda otsustada, ent 5164 trepiastet läbida on kindlasti väljakutse omaette. Hiina müüri astmed panevad proovile ka kõige tugevama füüsisega inimese, pealegi tuleb seda läbida koguni kaks korda: nii üles kui ka alla joostes! Ka rajal ees ootavad tõusud ja langused ning temperatuur teevad maratoni raskeks. Jõupingutust korvavad aga kaunile Tianjini provintsile avanevad vaated.

Õnneks pakutakse algajamatele Hiina müüril tavalise maratonidistantsi kõrval ka poolikut ja koguni 7,5-kilomeetrist distantsi. Sellel inimkonna suurimal ajaloolisel ehitisel jooksevad mööda treppe igal aastal umbes 2500 spordihuvilist 60 erinevast rahvusest ning loomulikult on selle väljakutse vastu võtnud juba ka eestlased.

Eesti erilisemad maratonid

Eesti esimene maratonijooksuvõistlus toimus 28. aprillil 1913. aastal. Paldiskist Tallinna lähistele Mustjõele kulgenud 40,2 kilomeetri pikkuse distantsi läbisid 8 jooksjat, maratoni võitis Peterburist pärit Pjotr Šubin, tema ajaks oli 3.23.45, ja parima eestlasena jõudis neljandana finišisse tartlane Arnold Feldmann ajaga 4.12.41.

Eesti suurim maraton on kahtlemata ka Eesti suurimaks rahvaspordisündmuseks nimetatud SEB Tallinna maraton. Traditsiooniliselt septembri teisel nädalalõpul toimuv maraton on alates 2016. aastast kolmepäevase programmi ja uuenenud rajaprofiiliga, kus leiab aset nii klassikaline 42,195-kilomeetrine maraton, sealhulgas Eesti meistrivõistlused maratonijooksus, ja ka lühemad distantsid. Osalejaid on SEB Tallinna maratonil olnud 20 000 ringis ja pea poolesajast erinevast riigist.

Eesti unikaalseim maraton on Tartu linnamaraton, kuna distants joostakse ühel ringil ja suurem osa sellest linna südames. Joosta saab nii täispikka 42 km distantsi kui ka 21 km pikkust poolmaratoni ja 10 km jooksu. Maailma suurimaid maratone loetlenud ajakirjas Distance Running oli Eesti omadest SEB Tallinna maratoni kõrval ära märgitud ka oktoobri esimesel laupäeval toimuv Tartu linnamaraton.

Eesti hiliseim jooksusündmus on aga augustikuu sumedatel öödel Rakveres korraldatav Eesti ööjooks, mil stardipauk käib kella kaheksa paiku õhtul. Ööjooksul saab läbida 4-, 10- ja 21,1-kilomeetrist distantsi ning varem saavad lapsed osaleda Mõmmi lastejooksul. Eesti ööjooksu sarja eesmärk on edendada Virumaa piirkonnas regulaarliikumist ja pakkuda selleks motiveerivaid võimalusi. Mõistagi on ööjooksust oodatud osa võtma ka naabrid ja kaugemad külalised!

Artikkel ilmus eriväljaande Start! 2017. aasta ajakirjas.

0 kommentaari