Jaga:     
Uudised

Sööd vähem, aga kaal ei lange? (1)

Ma olen kirjutamas oma esimest raamatut. See on väga põnev protsess. Ja väga pikk protsess. Tundub, et olen kaanepildi suutnud välja mõelda ning varsti küsin ka selle kohta Sinu arvamust! Selle protsessi käigus aga olen ise õppinud nii palju, et see on lihtsalt meeletu. Meie tervise ja toitumise seosed on nii laiad ja nii põnevad, et ma ei kujuta ette ka, et ma üldse kunagi õppimist lõpetaksin! Ning sellega seoses on mulle jäänud üks mõte kõlama, mis on minu meelest nii oluline, et ma lühidalt katan seda ka siin postituses (ning pikemalt muidugi raamatus, mida paari kuu pärast käes hoida loodetavasti saad).

Nimelt, kui ma ise kunagi noorem olin ja tervislikuma toidu poole vaiksemalt pöörduma hakkasin, mõtlesin ka mina, et kuidas mõned üleliigsed kilod kaotada. Mul ei ole neid kilosid kunagi ülemäära palju olnud, kuid pidev pidutsemine ja noorusaja läbi saamine tegid oma töö ning minugi peal hakkasid esimesed “vananemise” märgid välja paistma.

Tellisin ka ühelt tuntud onult toitumiskava ja ei suutnud seda kohe üldse mitte järgida. Kõik toidud olid üksluised, koostisosad väga sarnased ja ruumi fantaasiale väga ei jäänudki. Seega viskasin selle kava nurka ja hakkasin ise asja uurima. Sain teada, et meil on toidus sellised asjad nagu makrotoitained ja need annavad kehale mingi hulga kaloreid ning need siis lihtsustatult öeldes võrduvad energiaga, mida meie keha kasutab oma tegevusteks.

Loogika ütles seda, et kui sa sööd vähem kui sa kulutad, siis keha peab hakkama kulutama seda, mida sa oled juba varem söönud – ehk siis üleliigset keharasva. Kuna minul hullult palju ülekaalu polnud ka, siis see minu peal ka toimis. Ja olgem ausad, töötab ka enamjaolt kõigi teiste pealt. Mõningate eranditega.

Toome paar näidet. Oletame, et on ülekaaluline inimene, kelle päevane kalorivajadus on 1800 kcal. Ütleme, et viimasel ajal on ta söönud vähemalt nii palju või isegi rohkem kaloreid. Lihtsustatult öeldes see tähendab seda, et selle inimese ainevahetus peaks olema enamvähem korras ja normaalse kiirusega (muid faktoreid arvestamata). Nüüd, kui tema otsustab, et ta soovib kaalu langetama hakata ja hakkab näiteks 1800 asemel 1500 sööma, siis hakkab kaal langema. Alguses kohe kindlasti päris kiiresti, kuid siis aina aeglasemalt ning võibolla mingi hetk jõuab platoo ehk seisakuni.

See juhtub siis, kui ainevahetus hakkab muutuma aeglasemaks. Sa sööd vähem, seega on ju ka vähem aineid vahetada (kõlab loogiliselt, eks!). Samas, mis juhtub, on see, et mingi aeg tekib kehas tasakaaluseisund. Enne, kui ta sõi seal 1800 ringis, oli keha sellega harjunud ning vähem sööma hakates tekibki kaalulangus, sest see on kehale uus protsess. Aga olles nüüd pikemat aega näiteks 1500 söönud, hakkab keha ka sellega lõpuks harjuma ning saades aru, et ta saab liiga vähe süüa (1800 on ju vaja), otsustab ta mingi aeg, et enam kaalu ei langeta, kõike on vaja säilitada, sest teda piiratakse ja mine tea, millal juurde saab!

Teine võimalus on see, kui inimene peaks sööma nt 1800 kcal, aga ta on siiani söönud, ütleme, pikka aega juba 1400 kcal (misiganes põhjustel). Tihtipeale inimesed ei teagi, et nad söövad palju vähem, kui nende keha vajab ning olles noor, ei anna keha veel haiguste või väsimusega nii palju märki (see juhtub vanusega, believe you me! :D). Igatahes, süües 1400 on keha samamoodi tasakaaluseisundis – kinni hoidmise tasakaaluseisundis ning kui nüüd inimene otsutab kaalu langetama hakata ja veel vähem süüa, läheb keha veel rohkem stressi ja saab selle inimese peale veel rohkem pahaseks!

Sellisel juhul oleks tark üle vaadata, kui palju päevas tegelikult süüakse, kui palju oleks vaja süüa ning mõistlik oleks alustada hoopis rohkem söömisest. Jep, sa kuulsid õigesti. Keha on selline kaval süsteem ja temaga on vaja natukene trikitada. Nimelt, kui sa annad talle taas rohkem süüa, nii palju, kui tal päriselt vaja on, hakkab ta mõtlema, et :”hmm, ma saan kogu aeg vajaliku kätte, ma ei pea enam kinni hoidma sellest, mida ma hoidnud olen (ehk siis üleliigne rasv).”

Selle kõige juures on oluline süüa toiteväärtuslikku toitu ning mitte karta rasvaseid toite, mida meid on kartma pandud. Ei, ma ei mõtle frii- ja praekartuleid või rasvast imbuvat sealihakäntsakat, mis on kinnises ruumis graanulite ja antibiootikumide peal kasvanud. Ma mõtlen häid taimseid rasvu nagu avokaado, oliiviõli, kookosrasv, pähklid-seemned ning mahemunad ja murul elanud ja kasvanud loomade liha ja piimatooted, mille koostis on ikka hoopis teine kui see, mida me enamjaolt poest pakendatult tänapäeval. saame. Usud või mitte, piisavas koguses rasva söömine põletab rasva! 

Kui see kõik tundub liiga keeruline, siis sa võid alati minu poole nõustamisele tulla (või ka loomulikult kellegi teise juurde), kuid ma tahan südamele panna, et näljutamine ja enese piiramine ei ole see, mis viib kaalulanguse või hea terviseni. Vähemalt mitte jäädava ja pideva kaalulanguseni. Me oleme loodud korralikult sööma. Meie keha tahab toitaineid saada iga päev, et meie rakud saaksid paraneda ja uueneda, juuksed ja nahk olla säravad, organid teha oma tööd ja sina käia trennis või koeraga jalutamas. Mõtle, kui loogiline see on, et sa annad endale vähem toitu kui su keha vajab ja kõik need tegevused toimivad ikka sama hästi? Ei tundu just väga loogiline, eks? 

Loe ka teisi Brena Fitnessi postitusi http://www.brenafitness.eu/category/blog/.

1 kommentaar

  /   16:18, 9. mai 2017
Nägin just " Reisile minuga" kordussaadet, kus Marek Reinaas oli Mentoni linnas Prantsusmaal sööma asumas. Taldrikul olid mitmesugused hõrgutised, aga keskel pastaroog ja mitmesuguse kujuga saiad kausiga kõrval. Ütles ise ka, et asume siis sööma ikka saiakesi, kastame kastmesse ja siis ampsame pastat kõrvale. Teate, see on PRANTSUSMAA!