2
fotot
Jaga:     
Uudised

Anneli Vesteli III koht Eesti KV kulturismis ja fitnessis 29.04.2017!

Täna on 1. mai, möödunud on umbes täpselt 6 kuud sellest päevast, kui ma võtsin vastu otsuse, et 2017 kevadel lähen mina bikini fitnessi lavale. Kui enne oli olnud selline tahan-ei taha-lähen-ei lähe suhe selle asjaga, siis jah, 29.10.16., kui käisin Salme kultuurikeskuses fitnessi võistluseid vaatama, tuli see tõeline otsus. Mõeldud-tehtud :) 5 kuud hiljem oli siis algajate võistlus Pärnus, nädalake tagasi Riia (tundub nagu oleks see väääga ammu olnud) ja nüüd laupäeval, 29.04. oligi minu esimese hooaja viimane ehk kolmas ja samuti minu jaoks kõige tähtsam võistlus - Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis. Jäin selle võistlusega ka igati rahule - 3.koht -169cm kategoorias :) Arvestades minu nappi 6 kuulist ettevalmistust, olen tõesti rahul selle tulemusega :)

See tähtis võistluspäev algas minu madalaima kaaluga - 52,1kg. Alustasin jaanuaris kaalu alandamist 56,5kg pealt ehk 14 nädalaga -4,4kg ehk keskmiselt 0.314g nädalas. Kuigi nagu olen rääkinud, et kaal midagi ei näita, oli ikka hea teada, et vorm on hea. Nii nagu olin plaaninud. Teine hea asi oli hommikupuder :) No ei saa mul sellest küllalt. Kes soovib järgi teha, siis 40-45g helbeid, keetmise lõpus segan hoogsalt sisse 130g munavalget, peale marju, 15g mett ja ca 8g kookosrasva. Ise ka imestan, kuidas ma selline pudrumaniakk olen ja ikka sama toitu niimoodi armastan :) Ja ei teinud ma miskit soolade ja veega manipuleerimist ega miskit laadimist ega midagi. Kõik toitumine oli tavapärane. Nüüdseks olen kaloraaži tõstnud ka, ca 1800kcal peale, vahest rohkemgi. Ok, käisin reedel infrapunasaunas, see oli teistmoodi tavapärasest.

Võrreldes esimese Pärnu ja eelmise nädala Läti võistlustega oli kodustes oludes ehk Tallinnas väga mõnus olla. Elan Kosel, nii et suht lähedale minek. Võistlus toimus siis Salmes. 9-10 vahel käisin rahulikult registreerimas ära. Seejärel oli rahulikult aega korralik kiht grimmi peale kanda ja ära kuivada. 12:30 oli mul meigi aeg. Suur aitäh sõbranna Carolin Ligile, kes mind seekord ilusaks tegi :) Seekord oli mul ca kolmveerand pudelit grimmi, seega panin ühe korraliku kihi ja hiljem natuke veel peale, aga mitte väga palju. Mulle paistab grimm juba esimese kihiga suht tume jäävat. Ja kuna spetsõli jäi mul Lätti, siis võtsin poest ühe tavalise beebiõli ja nagu näha, siis selline valik töötab täiesti. Õli on õli :)

Kuna täpset ajakava ei olnud, siis sai kõvasti oodata. Vahepeal harjutasin kõvasti veel poseerimist, kohendasin siit-sealt grimmi, sättisin veel juukseid korda, sõin barankasid. Jah, lugesite õigesti, barankasid :) Kui teised söövad lava taga riisigalette, siis eelmistel kordadel oli mul rukkileib singiga kaasas, seekord barankad ja banaan. Kordan ikka veel, et ka kaalu langetamise juures sõin ma tavapäraseid asju, lihtsalt paarsada kalorit vähem. Aga muidu toitumisest, siis eks võistluspäeval on jah mõtekas süüa midagi sellist, mis toidab, aga kõhtu punni ei aja :) Ja kuskil kella kahest kuni õhtuni ei söönud enam midagi ja hoidsin veega ka kokku, sest ei tahtnud wc-sse minna. Vesi ja kõik muud vedelikud ja ka pritsmed ei sobi kuidagi grimmiga kokku ja tahtsin grimmi ilusana hoida. Ja eks tühjemapoolse kõhuga on laval ikka lihtsam ka.

Ja lõpuks, ma ei tea, mis see kell siis oli, täitsa õhtu juba, aga lõppude lõpuks sai ka meie kategooria -169cm lavale :) Meid oli kokku ainult viis ja selle tõttu saime laval olla ikka päris vähe. Kõik said I-walkid teha, siis veerandpöörded ja oligi kõik! Isegi kohti ei pidanud vahetama. Laval keskendusin korralikult sellele, et jalad oleks hoitud, puusad taga ja selg suur. Ikka jalad-puusad-selg. Ma olen selline puujalg, et poseerimist saan veel edaspidi väga palju lihvida, samas minu kohta juba täitsa kena. Kusjuures natuke oli närv ka sees enne lavale minekut. Minu õnneks oskan ma sellise lavanärvi alati positiivseks elevuseks keerata. Selliseks, mis kannustab ja paneb endast rohkem andma, mitte ei halva ega hoia tagasi. Eks see on alati meie enda valik, millise enesesisestusega lavale astuda, kas selline oi-ma-ei-mäleta-midagi-kõhus-keerab-ja-närv-sees või mõnusad-liblikad-kõhus-ja-naudin-lava-täiega.

Lavalt ära tulles oli hea tunne :) Kõik läks hästi. Kohta muidugi ma ennustada ei osanud, sest kurat seda teab, mida need kohtunikud täpselt hindavad :) Tagasisidet kuulsin head, nii et tunne jäi ka hea. Lava taga käis iseenesest selline väga mõnus melu. Fitnessi inimesed on minu meelest toredad ja sõbralikud ning uusi tuttavaid on juurde tekkinud palju. See on ka lahe, et päris paljusid neist olen ma sotsiaalmeediast jälginud ja nüüd on väga meeldiv isiklikult rääkida ja tutvus luua. Siin pildil tegija Õnnelaga koos :)

Kuna meie kategooria oli suht lõpus, siis ega väga kaua ei pidanudki tulemusi ootama. Ja kolmas koht! Ma olen igati rahul selle tulemusega :)

Seejärel saabus selline mõnus rahulolutunne, et ongi siis kõik selle esimese hooajaga. Jah, täna ise ka imestasin postitust kirjutades, et mis asja, napp 5 kuud ettevalmistust (esimese võistluseni Pärnus) ja juba lavale! Kui on palju tahtmist ja palju pühendumist, siis nagu näha, täiesti tehtav. Muidugi kui kauem ettevalmistusele planeerida, siis saab kindlasti ennast rohkem arendada, aga ma tegin endaga möödunud sügisel kokkuleppe, et arvestan lühikese ajaga, kuid mina lähen lavale! Kusjuures kaks kõige suuremat muudatust, mis ma oma elus selle ettevalmistuse juures tegin, olid esiteks järjekindel jõusaalitrenn ja teiseks kontrollitud makrode ja kaloraažiga toitumine. Ülejäänud elu oli suht tavapärane. Kaks lihtsat väikest igapäevast muutust. Lihtne teha, lihtne mitte teha. Teised minu ümber, ka lähedased, nagu ei märganudki mu tegevuses mingit muutust. Samas on tõde, et see, kus me täna oma eluga oleme, ei ole mitte midagi muud, kui meie igapäevaste väikeste harjumuste tulemus.

Ja fitnessi suhtes olen ma oma igapäevaste väikeste valikutega rahul. Olen rahul selle kehaga, mis ma olen endale treeninud. Olen rahul selle mõistliku mindsetiga, mis mind sellel teel väga palju on aidanud. Olen rahul selle põnevusega, mida see esimene hooaeg on mulle andnud. Uued kogemused, uued tuttavad. See kõik on mulle väga põnev olnud :) Nii et kes mõtleb, kas teha või mitte, siis jah, kindlasti! Kaotada pole midagi. Sa kas võidad või sa õpid. Sellist asja nagu ebaõnnestumine ei ole. On õppetund. On ka hea ütlus - "don't waste a good mistake, learn from it." Nii on.

Ja õhtu lõppes banketiga. Mingeid suuri isusid mul peal ei ole ja peale lavalt tulekut ma tahvlite viisi šokolaadi sööma ei hakanud, kuid kuna pool päeva söönud ei olnud, siis kõhu sõin banketil head-paremat täis küll. Nüüd plaanin rahulikult paar kilo juurde tagasi võtta ja lähima aja jooksul ära otsustada, mida edasi teha. Õhtul koju minnes sai rahulikult ka veinipudeli lahti teha ja nautida :)

Kuna mõtteid on veel peas palju, millest rääkida, siis olge mõnusad, nautige kevade ja peatse kirjutamiseni! :)

Loe ka teisi Anneli postitusi http://annelivestel.blogspot.com.ee/

0 kommentaari