Jaga:     
Uudised

Pingepeavalu või migreen? Kuidas valust vabaneda?

Peavalu käes piinlemine on valusalt kaotatud aeg. Kuidas ennast ise aidata ja millised on tõhusad raviviisid?  

Pidevad peavalud nõuavad lähemat uurimist ja muudatusi elustiilis. Need, kes murega arsti poole pöörduvad, on elurütmi ja igapäevatoimetusi segavate valusööstude käes pahatihti juba kaua kannatanud. Ida-Tallinna keskhaigla neuroloogi dr Toomas Toomsoo sõnul on viimastel aastatel patsientide sekka ilmunud lisaks naistele ka hulgaliselt mehi.

 

Pingepeavalu või migreen?

Et valu kiireimal viisil leevendada, tuleks tunda eri peavalutüüpe ja teada, kuidas neil vahet teha.

·     Pingepeavalu võib kesta ühest päevast mitmete päevadeni. Sel on kaks või enam järgmistest tunnustest:

-       valdavalt kahepoolne valu otsmiku- või oimupiirkonnas;

-       mittepulseeriv tuim või pressiva iseloomuga valu;

-       nõrk või mõõdukas valu (kasutades subjektiivset 10 palli skaalat, hindab inimene oma valu tugevuseks kuni 6 palli);

-       füüsiline pingutus (tasasel maal kõndimine, trepist käimine) valu ei suurenda.

Pingepeavalu korral puuduvad iiveldus, oksendamine ja valguskartus ning tugevad helid ei häiri.

Doktor Toomas Toomsoo sõnul võib leevendust saada apteegi käsimüügi valuvaigistitest, kui kasutatakse õigeid annuseid (800 mg ibuprofeeni või 1 g paratsetamooli). “Kuna valu on kroonilise iseloomuga, aitavad näiteks alternatiivsed vahendid, nagu nõelravi, jooga, füüsilise aktiivsuse suurendamine ja massaaž, aga ka mitmesugused lihaste lõõgastamise harjutused. Hea uni ning mõõdukas füüsiline koormus on pingetüüpi peavalude parimaks leevendajaks.”

·     Migreen on aju reaktsioon ärritusele, mis tekib välistest, aga ka veel teadmata mõjuritest ajus endas. “Sageli teavad inimesed ise, mis neil migreeni esile kutsub,” sõnab dr Toomsoo. Migreen jaotatakse enamasti kaheks: nn tavaline migreen ja klassikaline ehk auraga migreen. Mõlemal vormil on ühised tunnused, kuid auraga migreeni korral lisanduvad enne peavalu kas nägemis- või kõnehäired, tundlikkuse häired jäsemetes või näos (enamasti ühepoolsed) ning lihaste nõrkus. Peavalu võib kesta kahest tunnist kolme ööpäevani.

Migreeni tunneb ära esmalt ühepoolsest lokalisatsioonist:

-       valu esineb otsmiku- või oimupiirkonnas ja silma- või kulmujoonel ning on valdavalt pulseeriv;

-       valu on terav;

-       subjektiivsel skaalal hindab kannataja valu tugevuseks 6–10 palli ehk see on mõõdukas või tugev;

-       füüsiline pingutus suurendab valu;

-       esineda võivad iiveldus ja oksendamine, valgus- ja helikartus;

-       migreenivalu käes vaevleja soovib olla omaette, näiteks pimedas ruumis.

Migreen on krooniline häire. “Käsimüügist saadavad valuvaigistid on efektiivsed ja enamasti aitavad,” jätkab dr Toomsoo. “Jällegi peavad annused olema õiged: 800 mg ibuprofeeni või 1 g paratsetamooli. Meeles tasub hoida, et migreenivalu peab kaduma kahe tunni jooksul ravimi võtmisest. Kui seda ei juhtu, tuleks kaaluda spetsiifilisemaid migreeniravimeid (triptaane), mida kirjutab välja pere- või eriarst. Kui migreeni esineb kolm ja enam korda kuus, on vaja alustada profülaktilist ravi.”

Kas ainult naiste mure?

On üldlevinud arvamus, et meestel valutab pea vähem kui naistel. Kas see nõnda on, me lõplikult ei tea, kuna varem pöördusid mehed arsti poole harvem. “Naistel esineb migreeni tõesti rohkem kui meestel – umbes üks kolmele,” möönab dr Toomsoo. “Eevatütarde migreen on seotud naissuguhormoonide östrogeenidega. Eraldi migreenivorm on nn menstruaalmigreen, mille puhul migreeniataktid on eriti intensiivsed, kulgedes tugeva valuga ja pikalt,” selgitab doktor.

Rasedusaegsed peavalud olenevad trimestrist. Esimesel trimestril ei pruugi peavalud väheneda, küll aga teisel ja kolmandal, mis on seotud naissuguhormoonide taseme hüppelise tõusuga. “Muide, rasestumise järel tõuseb östrogeenide tase umbes 40 korda! Beebiootuse ajal hakkab naise keha rohkem toitaineid tahtma. Kui naine ei ole enne rasedust jälginud oma toitumist ja vedelikutarbimist, tuleb seda nüüd tingimata teha. Vere maht naise organismis muutub – vedelikku hakkab ringlema kehas vähem,” tõdeb dr Toomsoo. Hüpoglükeemia ehk liiga madal veresuhkrutase, napp veejoomine ja nälgus on peamised rasedusaegseid peavalusid provotseerivad tegurid. “Peavalu korral võivad rasedad tarvitada paratsetamooli trimestrist sõltumata. Ibuprofeen on keelatud raseduse lõpus ning triptaanide kohta levib vastakaid arvamusi, kuna puuduvad kliinilised tõestused,” selgitab arst.

Siiski on üks peavaluliik, mida esineb valdavalt meestel – see on kobarpeavalu ehk tsükliline peavalu. Seda iseloomustab:

-       varahommikune teke;

-       ühe silma punetus,

-       valu silma ümber ja pisaravool;

-       vedeliku eritumine ninast, justkui oleks vesine nohu.

“Nn meeste migreen tekib momentselt, valu on äärmiselt intensiivne ja võib kesta järjest kuu kuni kaks, misjärel see iseenesest vaibub,” ütleb dr Toomsoo. Kobarpeavalu tüüpilisemad ravimid on glükokortrikoidhormoonid ja verapamiil, mis leevendavad ka südame rütmihäireid ja alandavad vererõhku. “Mõnikord võib neid koos kasutada, kuigi ühe preparaadiga saab tavaliselt edukalt hakkama.“

Kui ravist saab sõltuvus...

“Kel on sagedased peavalud, kipub tihedamini valuvaigisteid tarvitama,” nendib dr Toomsoo. “Aga nii käsimüügi- kui ka retseptiravimid võivad provotseerida uut peavalu, mida nimetatakse ravimindutseeritud peavaluks. Viimasega on näiteks tegu, kui inimene tarvitab tavalisi valuvaigisteid (paratsetamool, ibuprofeen) rohkem kui 15 päeval kuus. Üheliigiliste valuvaigistite toimel käitub ajukeemia selliselt, et keha ootabki ainult seda ühte ravimit ja paneb teistele medikamentidele n-ö kaitse peale – need ei toimi. Samavõrd võivad peavalusid esile kutsuda ka triptaanid ja kombineeritud valuvaigistid (kodeiini ja kofeiini sisaldavad preparaadid), kui neid tarvitatakse enam kui 10 päeval kuus. Pea hakkab valutama ja ootab, millal ta saaks uue doosi,” selgitab dr Toomsoo. “Annused lähevad kord-korralt suuremaks; valuvaigisteid ostetakse apteegist aina rohkem või kirjutab arst üha uusi ravimeid välja. Valu aga ei kao kuhugi, vaid intensiivistub ja süveneb nädalate, kuude ja aastatega – tekib suletud ring.”

Kui esineb rohkem kui kolm klassikalist migreenihoogu kuus, tasuks rakendada profülaktilist ravi, mille eesmärk on atakkide arvu kahandada. Ideaalsemal juhul võivad need üldse taanduda või koguni kuudeks ja aastateks kaduda. “Profülaktiline ravi seisneb selles, et eri toimemehhanismidega ravimite abil püütakse vältida sõltuvuse kujunemist ja ärajäämanähte, aga ühtlasi vähendada ka peavaluatakke.”

Enneta valu!

Dr Toomsoo sõnul on migreeni profülaktilise ravi esimeseks valikuks propranolool. “See on preparaat, mida on kasutatud südame rütmihäirete leevendamiseks ja vererõhu langetamiseks. Tõsi, ravimil on üks miinus. Enamikul migreeni all kannatajatest esineb madal vererõhk – neile see ravim ei sobi, sest ravimiannuseid suurendatakse ja nii langeb vererõhk veelgi. Normaalse vererõhuga patsientidele on propranolool aga ideaalne ravim.”

Teiseks valikuks on epilepsiaravimid. “Kui ma räägin vastuvõtul patsientidele, et kirjutan välja langetõveravimi, kohutab see inimesi. Kuid ühel ravimil võibki olla mitu toimet – toon alati näite aspiriinist valuvaigisti, palavikualandaja ja verevedeldajana. Epilepsiaravimitel (antikonvulsantidel) on positiivne toime migreeniatakkide leevendamisel.”

Profülaktilise ravi juurde kuuluvad ka alternatiivsed ravivõimalused: toidulisandid, nagu magneesium või B-rühma vitamiinid. “Viimase paari aasta jooksul on tehtud teadusuuringuid taimse preparaadi katkujuure kohta, mis on peavalude leevendamiseks kasutusel keskajast saati. See on ka Eestis saadaval. Katkujuurt tuleb tarvitada kolm korda päevas (50 mg annuses) vähemalt neli kuud järjest. On leitud, et 150 mg päevas vähendab migreeniatakkide arvu üle 50%. Katkujuurt on lubatud kasutada ka laste migreeniravis,” tutvustab dr Toomsoo.

Ühtlasi soovitab doktor migreeni all kannatajatel tähelepanu pöörata peavalu provotseerivatele teguritele, mis tuleks elimineerida. Jälgida tuleks oma vedelikutarbimist – juua päevas poolteist-kaks liitrit vedelikku. Vee sisse tasub panna üks-kaks viilu laimi või sidrunit, mitte osta poest sidrunimaitselist vett.

Pingepeavalu profülaktilises ravis kehtivad samad põhimõtted kui migreeni puhul. Erinevad vaid ravimid. Eelistatuimad preparaadid pingepeavalu korral on kindlat tüüpi antidepressandid. “Seegi on inimestele valus teema: mul ei ole depressiooni, miks ma peaksin antidepressante võtma? Sellisel juhul ei kirjuta tohter antidepressanti depressiooni, vaid valu vastu ja raviannused on imepisikesed. Antidepressant lõhub ära nn valu mälu ning paneb aju uuesti tööle nii, et aju ise toodaks valuvastaseid aineid,” selgitab dr Toomsoo. Nii migreeni kui ka pingepeavalu profülaktilise ravi korral tuleb võtta ravimeid 6–9 kuud järjest.

0 kommentaari