Jaga:     
Uudised

Juhuslik? Sotsiaalne? Tervislik? Millist tüüpi TOITUJA oled sina?

Dietoloog, tervisenõustaja ja raamatute autor Timi Gustafson on oma pikaajalise töö kogemuste varal eristanud seitset tüüpi toitujat ning jaganud soovitusi, mis aitaks neil pöörduda tervislikuma eluviisi suunas. Võid end ära tunda mitmest kirjeldusest, sest need ei esine kunagi 100% puhtal kujul ja kattuvad osaliselt.

Ükski tüüp pole oma olemuselt ei hea ega halb, seepärast ei maksa end süütundega üle valada. Pigem on oluline endale teadvustada, mis sind mõjutab. Gustafson usub, et kõigile on võimetekohane muuta toitumine tervislikumaks, selleks on aga vaja tahet. 

1. Juhuslik toituja, tähtis on mugavus

Juhuslikule toitujale meeldib kogu aeg midagi põske pista, uusi asju proovida ja nautida. Tema jaoks pole head asja kunagi liiga palju! Selles peitubki kurja juur. Söödava toiteväärtusel, värskusel ja kalorite hulgal ei ole tema jaoks suuremat tähtsust. Söögikordi ega ostukorvi sisu ta enamasti ei planeeri, vaid lähtub mugavusest ja kättesaadavusest. Ta eelistab kiirtoidukohti ja väljas söömist. Igavust ja paha tuju võib leevendada ülesöömise ja söömasööstudega. Terviseprobleemide ilmnemisel otsib juhutoituja samuti kiireid lahendusi ning langeb kergeuskselt reklaamide ohvriks, kui lubatakse vähese vaevaga kiireid tulemusi.

Pidevalt uusi elamusi janunev juhuslik sööja vajab viisi, kuidas kaalulangetamisel oma huvi ja fookust hoida. Abiks on hea plaan, selged eesmärgid ja ajakava. Tulemuslikkuse mõõdetavus aitab samuti motivatsiooni hoida.

2. Ebaregulaarne toituja, toit on kütus

Enamasti on tegu töönarkomaaniga, kellel on suur saavutamisvajadus. Puhkus on tema jaoks ajaraisk, söömine aga enda toiduga tankimine, mida on vaja selleks, et sihtide nimel edasi rühkida. Toidu kvaliteet ja väljanägemine pole tema jaoks kuigi olulised. Sageli eirab ta oma keha vajadusi ega märkagi näljatunnet. Kui see talle äkki meenub, on ta ablas, sööb kiiresti ja liiga palju. Vaid tõsine terviseprobleem võib tema käitumist muuta.

Kuna korrapäratu toituja põletab oma küünalt kahest otsast, lõpeb see enamasti läbipõlemisega. Kui see on juhtunud, vajab ta kiireid lahendusi, et tagasi “sadulasse” istuda. Eesmärgile pühendumise võime aitab tal teha vajalikke muudatusi elustiilis ja toitumises, ent niipea, kui tema enesetunne on paranenud, pöördub ta tagasi oma “põhiasja” juurde. Et elustiilimuutused oleksid püsivad, vajab ta perspektiivi – oma elu suuremas plaanis vaatamine võib tuua kestvaid tulemusi.

3. Harjumuslik toituja, rutiin on armas

Talle meeldib tuttavlikkus, paljud tema harjumused on sisse juurdunud juba maast madalast. Eksperimenteerimine ja spontaansus pole tema jaoks, rutiin ja ettearvatavus pakuvad aga vajalikku turvatunnet. Kui juhtida tema tähelepanu sellele, et ta harjumused pole kõige tervislikumad, võib ta vastata, et siiani pole ju midagi halba juhtunud.

Terviseprobleemide ilmnemisel on harjumuslik sööja muudatuste tegemisel kõhklev. Ta tahab teada, kui kaua see aega võtab, kui palju maksma läheb ja mida see temalt nõuab. Tal on raske loobuda oma harjumustest, sest tema lemmikpalad on sageli seotud armsate mälestuste või traditsioonidega. Seepärast on täieliku toitumusliku kannapöörde asemel mõistlik astuda väikseid strateegilisi samme. Näiteks vähendada portsjonite suurust või asendada vaid mõned toiduained tervislikumatega. Muudatused olgu sujuvad ja pehmed, sest isegi väike loobumine on tema jaoks suur.

4. Sotsiaalne toituja, teiste toetaja

Ta on teiste eest hoolitseja, söögi valmistamine on tema viis väljendada oma poolehoidu ja tuge. Söögilaua ümber kogunemine on iga tähistamise lahutamatu osa. See on jagamise, kokkukuulumise, sõpruse ja armastuse väljendus. Sotsiaalne toituja sõltub suuresti oma lähedaste toetusest ja heakskiidust. Teiste ootustele vastata püüdes ja neile meele järele olles unustab ta kergesti aga oma vajadused.

Ta peab õppima ennast ja oma vajadusi märkama ning ennast toetama. Tal tuleb aru saada, et enda eest hoolitsemine pole isekus. Tervislikuma elustiili poole püüdlemisel võib saada aga komistuskiviks see, kui lähedased ettevõetud muudatusi ei aktsepteeri (nt tervislikum menüü, sportimine). Siis on tal raske oma valitud teel jätkata.

5. Traagiline-romantiline toituja, loobumine tuleb kergesti

Tundlik, loov natuur, kes kannatab tihtipeale melanhoolia all, võib olla neurootiline või paranoiline. Kuigi ta igatseb näha elus ilu ja olla õnnelik, on tema sügavamad tunded sageli negatiivsed. Kergesti võivad tal seepärast välja kujuneda düsfunktsionaalsed ja isegi destruktiivsed söömisharjumused, tagajärjeks haiguslik rasvumine, anoreksia vm. Tugev abitusetunne takistab tal astumast samme positiivsete elumuutuste poole.

Traagilisele toitujale tundub, et ta on oma harjumuste vang, siiski on võti “vabadusse” jätkuvalt ta enda käes. Kõige tähtsam on mitte kaotada lootust. Sageli on väikesed sammud kõige kaalukamad ja muutus suhtumises võib tuua uskumatu tulemuse. Tal on vaja olla enda vastu mõistvam.

6. Paranenud toituja, kantud uuest missioonist

Pärast tervisekriisi võib kergesti muutuda just selliseks tüübiks. Inimene tahab, et tema elu oleks taas normaalne ja nii kiiresti kui võimalik. Kui selleks on vaja radikaalset elumuutust, olgu nii! Kui muutus paremuse poole on silmaga näha, innustab see teda jätkama. Ta järgib rangelt dieete, treeninguplaane, loeb artikleid ja raamatuid ning jagab oma teadmisi lahkelt kõigiga, kes vaid tahavad kuulata.

Paranenud toituja usub, et kõik on võimalik, kui sul on vaid tahet. Talle pakub rahuldust tunne, et ta teeb õiget asja. Ta on uhke enesekontrolli üle. Sellise intensiivsusega elamine on aga väsitav, sellest ka “õigelt teelt” kõrvalekaldumised. Liiga palju energiat kulub iga detaili korrigeerimisele ja “võta vabalt” ei kuulu tema täiuslikkuse ihaluse repertuaari. Selline intensiivsus viib kurnatuse ja huvikaotuseni. Abiks on see, kui ta õpib olema enda vastu kannatlikum ja tolerantsem.

7. Tervislik toituja, heas tasakaalus

Tervislikum eluviis pole pelgalt uute harjumuste juurutamine, vaid tasakaal kõiges ehk hoolt tuleb kanda kogu isiksuse eest. Peale keha toiduvajaduse tahab ergutust sinu mõistus, hoolt on tarvis kanda sinu emotsioonide üle ning sa vajad ka häid suhteid teiste inimestega. Kui kusagil olulises kohas tekib suur puudujääk, korvatakse see muuga – näiteks toiduga.

Kuna isiksuseomadused on ajas suhteliselt püsivad, annab toitumisharjumuste ja isiksuse vahelise tiheda seose mõistmine sulle võtme muudatuste tegemiseks. Tulemuste saavutamisel pole niivõrd pistmist kalorilugemise kui enesetunnetusega. Sul on vaja vaid välja selgitada, kuidas oma positiivseid isiksuseomadusi rakendades üle saada oma nõrkustest. See aitabki sul kilosid kaotada.

Väljavõte eriväljaande Kilo ja Kalor 2016. aasta artiklist.

0 kommentaari