Jaga:     
Uudised

Kasuta tahtejõudu targalt

Oscar Wilde on öelnud: “Ma suudan vastu panna kõigele peale kiusatuse.” Nii inimlik! Teadlased on jõudnud arusaamisele, et inimesed kulutavad tervelt neljandiku päevast, et vastu panna ihadele, kuid see õnnestub vaid pooltel kordadel.

Kõige tugevamat tahtejõudu vajavat vastupanemine söögiisudele, unesoovile, seksiihale, soovile tööst puhata, kiusatusele e-kirju lugeda, veebis surfata ja telekat vaadata. Aga 50%line nurjumine?! See on ehmatav. Mida teha? Kas anda kiusatustele järele või õnnestub tahtejõudu targalt kasutada?

Ma pean... Ah põrgut, ei pea!

Suur osa inimkonnast soovib, et neil oleks rohkem tahtejõudu hommikuti võimelda, tervislikult süüa, kohusetundlikult tööülesandeid täita, suhete eest hoolt kanda ja õhtuti õigel ajal magama minna. R. F. Baumeisteri ja J. Tierney raamatus “Tahtejõud” kirjeldatakse uuringut, kus üle miljoni inimese kogu maailmast tõi välja oma tugevaimad küljed. Vastustes olid esireas ausus, sõbralikkus ja huumorimeel, kuid enesevalitsemine ehk tahtejõud oli viimasel kohal. Miks nii? Inimesed tunnevad end vastupanuvõimetuna, sest kiusatusi nende ümber on rohkem kui kunagi varem: telefon, internetiportaalid ja jututoad, e-post, Facebook, mitmesugused vaba aja veetmise võimalused. Lisaks hõrgutised poeriiulitel. Ja nii pendeldamegi pidevalt tahtmiste ja nende tõrjumise vahel.

Raamatu autorid toovad näite dieedipidamisest. Dieedipidajad hoiavad rangelt kinni maksimaalsest päevakalorite hulgast. Kui nad mingil põhjusel normi rikuvad, on dieet selleks päevaks nurjunud ja lihtne on endale öelda: “Ah, põrgut kah, täna võin ma söömist nautida!” Tagajärjeks on piiranguteta ahmimine. Ah-põrgut-efekt, nagu teadlased seda nimetavadki, ilmneb ka muude endale võetud kohustuste korral: võime hommikul vedeleda võimlemise asemel voodis, sest mis see kümme minutit enam; võime saata põrgusse trenni, sest kell on juba palju ja kõht on nii tühi...

Kurnatud tahtejõud

Mõtleme tahtejõust sageli kui millestki erakordsest, mida läheb vaja olümpiavõiduks või jääaugus suplemiseks, kuid tegelikult kasutame seda kõige igapäevasemate tegevuste juures. Kehv uudis on see, et tahtejõud väsib ülekasutamise tõttu ja tagajärjeks on kontrollimatu kulutamine, tööde edasilükkamine, ebamõistlikud otsused või otsustamata jätmine, ülesöömine, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine või vähene liikumine.

Mis näitab, et tahtejõud on kurnatud? Kuni viimase ajani ei osanud teadlased nimetada märgatavaid sümptomeid. Oleks ju hea ka enda juures ohumärke tähele panna, mis hoiaks meid tagasi abikaasaga vaidlemast või järjekordset dieeti alustamast. Teatud märgid siiski on. Katsed näitavad, et kurnatud tahtejõuga inimene reageerib tavalisest tugevamalt – kurb film muudab eriti kurvaks, häiriv olukord tekitab suuremat hirmu ja ärevust. Eksperiment tudengitega näitas, et semestri lõpul, kui üliõpilased pidid kulutama tahtejõudu eksamiteks õppimiseks, ärritusid nad tavapärasest märksa rohkem ja sattusid kergemini meeleheitehoogu. Ka haigena või väsinuna tööl käies kipub meil välja lööma kehv enesekontroll.

Otsustamisväsimus mõjutab paljuski näiteks tippjuhtide ja poliitikute käitumist. Kui juhtidelt küsida, kas otsustamine kurnab nende enesevalitsemist, vastab enamik eitavalt. Aga just see on põhjus, miks muidu tasakaalukad juhid lähevad endast välja ja tõstavad alluvate peale häält, hoolimata teadmisest, et see võib laastada nende autoriteeti. Katseid on tehtud ka kaubanduskeskustes, kus inimestel tuleb odavmüügi ajal teha hulganisti otsuseid. Pärast niisugust osturetke ei pea nad näiteks matemaatikaülesannete lahendamisel kaua vastu.

Tahtejõud kulub ka siis, kui seame endale rohkem kui ühe enesetäiustamise eesmärgi. Näiteks inimesed, kes püüavad maha jätta suitsetamist, saavutavad suuremat edu, kui nad ei ürita samal ajal teha muudatusi veel mõnes eluvaldkonnas.

Paljalt tahtejõuga saledaks ei saa

Kui küsida inimestelt, milleks nad tahtejõudu enim rakendavad, vastab suurem osa, et kaalujälgimiseks. Viimasel ajal on teadlased aga märganud, et enesevalitsusel ja kaalul pole nii otsest seost, kui siiani on arvatud. Isegi suurepärase enesedistsipliiniga inimestel on raske oma kaalu pidevalt kontrolli all hoida. “Nad võivad tahtejõu abil olla edukad paljudes valdkondades – koolis ja tööl, isiklikes suhetes, tundeelus, kuid saledaks jäämises ei saavuta nad suuremat edu kui teised,” kirjutavad Baumeister ja Tierney. Ka ainuüksi rohkem sportima hakkamine ei aita alati kaalust maha võtta. Kuigi tundub loogiline, et suurema hulga kalorite põletamine aitab kilodest vabaneda, vastab keha suurema söögisooviga, nii et treeningukoormuse suurendamine ei vii alati pikemaajalisele kaalukaotusele.

Miks nii? Põhjuseks on bioloogia. Kui kasutame tahtejõudu, et loobuda tõsieluseriaali vaatamisest ja minna selle asemel tervisejooksu tegema, ei reageeri keha siseelundid sellele. Selline otsus ei ähvarda keha millegagi. Dieediga on olukord teine. Evolutsiooni käigus jäid ellu inimesed, kes elasid üle näljahädad. Seega, kui kehal on juba kogemus, et ta ei saa piisavalt süüa, alustab ta võitlust olemasolevate kilode säilitamise nimel ja klammerdub iga rasvaraku külge, nii kuidas jaksab.

Kuidas säilitada tahtejõudu?

  • Ole hoolikas väikseid märke tähele panema. Kas sinuga toimuv paneb sind ootamatult tugevalt reageerima? Kas otsuseid langetada on tavapärasest vastumeelsem? Kas siiani lihtne valik tundub ühtäkki raske?
  • Kõige olulisem nõuanne kõlab: tegele peamiselt sellega, mis sulle meeldib! Kui tegeled hingelähedasega, pole vaja tahtejõuga punnitada, et takistustest läbi murda. Siis on liikumapanevaks jõuks kirg ja pühendumine.
  • Tahtejõud on tugevam, kui suhtud hästi iseendasse ja oma kehassse, sest see võime kasutab suurt osa su emotsionaalsetest tagavaradest. Kui oled stressis, vihane või kurb, on ka varu, mida kasutada, kõhnake.
  • Pole mõtet koostada pikka uue aasta lubaduste nimekirja. On üksainus tahtejõu varu, seetõttu konkureerivad kõik uusaasta eesmärgid. Iga kord, kui püüad järgida üht, vähendad oma võimet teistest kinni pidada.
  • Kiire kaalukaotuse asemel sea endale realistlikud eesmärgid ja liigu edasi väikeste sammude haaval.
  • Vali oma lahinguid! Tark võitleja teab täpselt, mille eest võitleb ja mida tahab saavutada. Ta õpib ära, millal mõõk tupest tõmmata ja millal sellest loobuda. Kui oled väsinud, haige või magamata, siis puhka! Puhanud tahe on tugevam tahe.

Mis sind motiveerib tegelema ebameeldivaga?

Eva (33): Kui kaalu on juurde tulnud ja püksivärvel pigistab, surun hambad risti, võtan end kokku ja lähen ujuma või jooksma.

Maivi (59): Kui asi puudutab tervist, ükskõik kas vaimset või füüsilist, olen ma üsna tubli ja kohusetundlik.

Kristel (42): Kui olen andnud kellelegi lubaduse ja kui minust sõltub teiste inimeste töötulemus, saab töö tehtud, ükskõik kui vastumeelne see ka on.

Kaarel (27): Kui tegu on millegi originaalsega, olen ma valmis pingutama küll, isegi kui selle sees tuleb tegeleda jamaga.

Jana (44): Tavaliselt võtan jõu kokku ja täidan ebameeldiva kohustuse kõigepealt ära, sest siis saan asuda meeldiva juurde. Tüütu asi kiiresti kaelast ära ja võin naudinguga teha seda, mida tegelikult tahan!

Anne (56): Ebameeldiva töö korral häälestan end positiivsele ehk mõtlen töö meeldivaks.

Erik (23): Enamasti lükkan ebameeldivat nii kaua edasi, kui saan. Kui asi on minu jaoks väga huvitav või õnnestub sellega raha teenida, saab see lõpuks ikka tehtud ka.

Artikkel ilmus 2013. aasta Tervis Plussi aprillikuu numbris.

0 kommentaari