Jaga:     
Uudised

Treeni NÄGEMINE taas teravaks

Kui sa teed päevast päeva tööd arvuti taga ja tunned, et nägemine muutub üha vaevalisemaks, on aeg oma silmad trenni viia. Teravat pilku aitab sul taastada nägemisterapeut, kes koormab korraga nii sinu silmalihaseid ja -läätsesid kui ka aju. 

Pööran silmad algul ninaotsale ja siis silmaterapeudilt kaasa saadud kodutööle. Minu ülesandeks on moodustada paralleelselt joonistatud piltide keskele kolmas, 3D-efektiga pilt. Sel moel treenin ma silmalihaseid. Järgmiseks pean teravustama sõna, mis on pildi keskele kirjutatud, ehk rakendama ka läätsede võimekust. Ja see pole veel kõik! Samal ajal tuleb mul teha tasakaalu parandavaid harjutusi, et panna tööle ka taju ja motoorika.

Sellise väljakutse võtsin ma vastu mõne kuu eest, sest olin juba mõnda aega hädas vesitsevate, kipitavate ja väsinud silmadega. Ebamugav oli vaadata arvutiekraanilt teksti, inimestele pikalt otsa, ostukeskustes värvikirevat kaupa jne. Muutusin tööd tehes üha aeglasemaks, sest keskendumine oli nagu vastuvoolu ujumine. Lugesin silmadega küll teksti mitu korda, aga mõte ei jõudnud kohale – aju ja silmad ei tahtnud enam koostööd teha. Pilk hüppas ühelt realt teisele. Lõpuks tekkisid ka peavalud.

Silmatilkadesse olin selleks ajaks juba usu kaotanud ja arvasin, et parata pole suurt midagi. Juhuse tahtel jõudsin ma aga Eesti ainsa, Tartus tegutseva nägemisterapeudi Karmen Johanssoni juurde.

Arvutipõlvkonna probleemid

Karmen Johanssoni juurde tulevad valdavalt lähitöö tegijad, ent üha enam ka nutiseadmete lõksu sattunud lapsed ja noored, samuti inimesed, kel on diagnoositud laisa silma sündroom (tegelik põhjus on sageli silma aeglases fookustamises), kes näevad topelt või vajavad abi silmalihaste operatsioonist taastumisel. Kaugele nägemise halvenemisega pöördub Karmeni poole järjest enam laseroperatsiooni abil nägemise teravaks saanud inimesi, kes kannatavad samuti lähitöö tagajärgede käes.

Kui tavapärases nägemisuuringus selgitatakse välja, milline on inimese nägemisteravus, siis Karmen kaardistab ka optilise klaasi mõju silmalihastele. Nii on tema juurde jõudnud kliendid, kellele on määratud miinusprillid ja kes vaevlevad peavalude käes. Tegelik põhjus võib olla näiteks silmade sissepoole vajumine, mida miinusklaas veelgi võimendab, eriti kui koolis on vaja vaadata vaheldumisi tahvlile ja raamatusse.

Silmateraapiaga hakkas Karmen tegelema nelja aasta eest. Enne seda töötas ta pikka aega optometristina ja märkas siis, et inimesed ei saa silmaarsti juures alati abi. Kui prille polnud veel vaja, olid järgmiseks lahenduseks väsinud silmade puhul tilgad. Need ei lahendanud aga kaugeltki algset probleemi. Silma kuivustunnet põhjustab pikalt ühele kaugusele vaatamine, liigne pinge nõrgendab silmalihaste võimekust ja silma niisutamiseks vajaliku vesivedeliku loomulik tootmine häirub. Nii võidki tilku panema jääda...

Pingelise lähitöö tõttu läheb muidu paindlik silmalihas ka krampi ja seepärast on inimesel raske silmi mujale pöörata. Kuna vaatamine muutub ebamugavaks, hakkab inimene silmade liigutamise asemel keerama pead.

Esimene trenn

Kohe, kui ma Karmeni kabinetti astusin, märkas ta, et mu silmad on vesised. Ka testid näitasid, et ma ei suutnud pilti pikalt teravana hoida. Kehvemas seisus oli minu parem silm, mis näikse võtvat endale suurema koormuse. Olin oma 16aastase ajakirjanikutööga “saavutanud” keskmise kahjustuse. Teraapia eesmärgiks seadsime hea nägemisvõime taastamise ja püsimise.

Juba esimesel seansil alustasin huvitavate harjutustega, mis nõudsid üksjagu tähelepanu ja pingutust. Kohati tekkis tunne, nagu oleksin jõusaalis ja tõstaksin piltlikult öeldes silmalihastega viiekiloseid hantleid.

Lisaks sellele, et ma pidin pingutama silmi, tuli mul samal ajal teha harjutusi, et taasluua oma ajus ühendusi, mis olid hakanud silmade pidevalt ühele kaugusele (arvutiekraanile) fikseerumise tõttu tuhmuma. Nimelt põhjustavad silmalihaste muutused muutusi ka aju nägemisega seotud piirkonnas. Sellest omakorda tulenevad aeglasem reaktsioon (ka näiteks liikluses ja spordis) ning tasakaaluhäired.

Karmen pani mind kõndima mööda kitsast tasakaalulauda, üks silm kinni seotud. Samal ajal lugesin tagurpidi pööratult laste luuleraamatut ja iga rea lõpus keerasin silmade ees +2 ja –2 klaasidega hoidikut. Eesmärk oli parandada silma reageerimiskiirust. Et aju täistuuridel tööle panna, tuli mul järgmiseks veel öelda, mis jalaga ma astun, lisaks astuda laua mõlemale poole asetatud tasakaalusiilidele ning lõpuks üle ette asetatud pulga ja tagurdades pugeda selle alt läbi.

Natuke nagu ime

Nägemissügavus saavutatakse kahe silma koostöös ja selleks ongi mõeldud 3D-testid. See ülesanne tundus mulle esialgu ületamatuna, aga Karmen ei andnud alla. Kui 3D-pildi kokkupanek mul ühtäkki õnnestus, näis see justkui imena. Kogesin, kuidas aju ja silmad juba esimese teraapiatunni jooksul uusi oskusi omandasid, ja see mõjus väga innustavalt. Pärast esimest teraapiakogemust tänavale astudes tundsin, nagu oleks maailm ühtäkki värvid tagasi saanud. Vaadata oli justkui kümme kilo kergem.

Kahjuks ei jäänud see tunne püsima, sest ühe tunniga imet ei tee. Sain koju kaasa harjutused, mis võtavad minu päevast 20–30 minutit. “Võta neid kui terviseminuteid ja panust näha ka 40 aasta pärast,” olid Karmeni sõnad mulle.

Mis toimub silma sees?

Silmad ja aju teevad tihedat koostööd. Kui silmad on heas vormis, siis liiguvad need kiiresti ja sa suudad loetud teksti paremini mõtestada. Kui silmad vaatavad pidevalt aga vaid ühele kaugusele, väheneb silmalihaste koostöövõime, silmaläätse elastsus, halveneb keskendumisvõime ja võivad alguse saada igasugused silmahaigused.

Nägemise teravust mõjutavad silma liigutavad lihased ja sidemed, mis sõltuvalt vaatamiskaugusest kas tõmbuvad pingule või lõtvuvad. Kui sa vaatad pikka aega ühele kaugusele, siis lihased nõrgenevad, mis väljendub selles, et kui sa vaatad mujale, on sul raskem n-ö pilti teravaks saada.

Nägemisteraapia aitab su nendest raskustest üle, sest silmalihaseid treenitakse üheaegselt ajuga. Terapeut kasutab selleks mitmesuguseid teste, optilisi vahendeid ning motoorika, koordinatsiooni ja taju harjutusi. Selle tulemusena paranevad silmalihase võimekus ja läätse plastilisus ning harjutustega luuakse aju eri osade vahele uusi mustreid – mida enam harjutad, seda enam käid sisse uued rajad ehk tugevdad närvirakkudevahelisi ühendusi. Lisaks nägemise paranemisele taastuvad ka sinu ruumitaju, reageerimiskiirus ning motoorika.

Kuidas nägemisteraapia aitab?

Nägemisteraapia treenib silmalihaseid, et ajul oleks jõudu neid liigutada. Ega käsi pane lihast liikuma, ikka aju, mis annab käskluse. See, kui suurt raskust jõuad käe otsas kanda, sõltub aga lihastoonusest. Sageli on näha, et need, kelle silmalihased on nõrgad, ka väsivad rohkem, millest omakorda tuleneb tööefektiivsuse vähenemine ja stress.

Imetabaseid tulemusi võib nägemisteraapiast loota siiski siis, kui ka ise pingutad. Näiteks jõudis Karmen Johanssoni juurde 12aastane poiss, kellel oli säilinud 40 protsenti nägemisvõimest. Sellest tingituna olid tal tekkinud peavalud, raskused hämaras liikumisel, pallimängudes ja sügavustajus. Võid ette kujutada olukorda, kui sa ei suuda kehalise kasvatuse tunnis palli püüda, sest sa ei näe seda lähenemas. Kolmekuulise teraapia tulemusena on poisi nägemisvõime taastunud 70 protsendini.

Märka, kui su silmad vajavad abi

Lähitöö kauguseks on kuni 70 cm. Riskirühmas on kontoritöötajad, laborandid, õmblejad, õppurid, õpetajad, hambaarstid, hambatehnikud, kosmeetikud, kirurgid, teadurid jpt. Otsi abi, kui märkad järgmisi sümptomeid:

* silmade sügelus, kipitus, vesitsus, liivateratunne
* silma- ja peavalud
* aeg-ajalt uduseks muutuv nägemine
* ähmane nägemine hämaras
* valgustundlikkus või topeltnägemine
* suurenenud tundlikkus ripsmetuši kasutamisel
* suutmatus õhtul lugeda, sest tähed hakkavad “hõljuma”
* sõidukis lugedes tekkiv iiveldustunne
* tasakaaluhäired
* ebamugavustunne 3D-kinos

Mõned kodused harjutused

  • Prindi välja tekst, mida 25 cm kauguselt veel lugeda suudad. Too tekstiga paberileht kiiresti silmadele lähemale ja vii kaugemale, teravusta vaheldumisi. Harjutus on seda raskem, mida lähemale teksti tood. Tee seda 3 korda päevas.
  • Võta pliiats (jämedamaga on harjutus lihtsam, peenemaga raskem) ja vaata selle otsa. Too pliiats ninale nii lähedale, et tunned silmades raskust. Hoia 5 sekundit. Vaata vaheldumisi: kella kolme suunas ja pliiatsile, kella kuue suunas ja pliiatsile, kella üheksa suunas ja pliiatsile ning kella kaheteistkümne suunas ja taas pliiatsile.
  • Sule silmad. Tee kaks ringi kinniste silmadega ühes ja siis teises suunas.  
  • Korda pliiatsiharjutust, aga nüüd vaata diagonaalidesse: kella kahe, nelja, kaheksa ja kümne suunas.

Koostöö füsioterapeudiga

Karmen Johansson teeb tihedat koostööd füsioterapeut Jarko Koortiga, sest silmahädad ja rühihäired ühes pea-, õla- ja kaelavaludega käivad tihtipeale käsikäes. Kui nägemine muutub kehvemaks, muutub märkamatult ka sinu pea asend.

5–6 kg kaaluva pea püsti hoidmiseks teevad koostööd paljud lihased. Ainuüksi 5 cm ettepoole asetatud pea suurendab kaelale mõjuvat raskusjõudu ligi 9 kg võrra ning pead püsti hoidvate lihaste koormust ligi neli korda.

Mida rohkem ettepoole sa pea viid, seda enam on kaelalihased pinges. Samal ajal vajuvad õlad ette. Pea asendi muutumine mõjutab kogu lülisammast ja võib olla alaseljavalude allikaks. Kui neid probleeme eirata, võid lõpetada kroonilise haigusega. Füsioterapeut vaatab su kehaasendi üle, leiab üles pingekohad, selgitab välja probleemide põhjused ning pakub välja toetavad harjutused.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2016. aasta maikuu ajakirjas.

0 kommentaari