Jaga:     
Uudised

AJU tasu liikumise eest – rõõmus tuju ja erksam mõte

Inimesed, kellele meeldib liikuda ja sportida, jutustavad suure õhinaga, kuidas reibas jalutuskäik värskes õhus nende tuju tõstis ja andis energiat nii kehaliseks kui ka vaimseks tööks. Korrapärane treening ei tugevda ainult südameveresoonkonda, liigeseid ja lihaseid, vaid mõjutab oluliselt ka peaaju. Viimastel aastatel korraldatud uuringutes on selgunud, et heas kehalises vormis inimestel on suurem aju, parem mälu ja selgem mõtle- mine. samuti on leitud üha rohkem tõendeid, et kehaline treening aeglustab vananemisprotsesse ja vähendab vanusega kaasnevate haiguste riski.

Aju toodab heaoluhormoone

Loomad, kes peavad söögi otsimiseks ja hädaohu eest põgenemiseks pidevalt liikuma, on evolutsiooni käigus õppinud suhtuma vastupidavusharjutusse kui tasusse – mida rohkem liikuda ja pingutada, seda rohkem võib saada süüa. Nad ei hooli, et selleks tuleb kulutada palju energiat ja suureneb vigastuseoht. Pidevalt liikumine söögi otsimisel on olnud liigi ellujäämiseks oluline ja aju toodab vastutasuna heaoluhormoone.

Nii inimeste kui ka koerte uurimine on näidanud, et pärast intensiivset vastupidavustreeningut suurenevad peaajus molekulid, mida nimetatakse endokannabinoidideks. Ent nendel loomadel, kes polnud harjunud jooksma (uuringus kasutati tuhkruid), treening samasugust mõju ei tekitanud. Endokannabinoidid ehk aju kemikaalid kutsuvad pärast mõõdukat või intensiivset aeroobset tegevust esile rahulolu- ja heaolutunde. Oluline on, et inimene tahab säärast tunnet jälle kogeda, selleks tuleb aga minna taas treenima.

Saksamaa teadlased tegid kindlaks, et teatud aju osades vabanevad jooksmise ajal opiaadid ehk rahustavad keemilised ained. Need ajupiirkonnad reageerivad ka näiteks armastusele. Teised uuringud on näidanud, et heaoluhormoonid endorfiinid vallanduvad mõõdukalt pingutades (näiteks tempojooksul) ja rühmatreeningul, kui üksteist innustatakse. Kui pingutus on mõõdukas (70–85 protsenti maksimumist), saab aju käsu keemiliste ainete väljatoomiseks.

Endorfiinid ergutavad ka loovust ja keskendumist. Mõtlemisvõime tiivustamiseks piisab pooletunnisest mõõdukast jooksust. Aberdeeni ülikooli uuringus selgus, et treening tõmbab käima mehhanismi, mis aitab esile tuua rohkesti eri mõtteid ja leida nendevahelisi seoseid – nii suurenebki loovus. Seejuures tuleks joosta tuttaval rajal, et ei peaks muretsema suunavaliku pärast, mis kulutab vaimset energiat. Tempo olgu pigem aeglane, sest kiiresti jooksmine nõuab suuremat pingutamist ja see pärsib loovust.

Seejuures soodustab endorfiinide vallandumist liikumine looduses. Pargis sportivatel inimestel tekib suurem rahulolutunne. Vaikne ja ilus ümbrus mõjub lõdvestavalt ja rahustavalt nagu meditatsioon. Linnatänavatel joostes tuleb aga olla kogu aeg valvel, see aga ei aita pinge vähendamisele kaasa.

Korrapärane treenimine parandab meeleolu. Jooksjatel suureneb aminohappe trüptofaani tase, mis tõuseb koos õnnehormooni serotoniini tasemega. Masendushoogude all kannatavate inimeste uuringus tuli esile, et kehaline aktiivsus vähendas nende masendust, ärevust ja stressi. Valusaid üleelamisi talunud inimeste kogemus on näidanud, et jooks võib asendada antidepressante. Tänu jooksule püsivad kehas kauem nii serotoniin kui ka südametegevust ja lihastalitlust mõjutav noradrenaliin.

Aju kasvab ja uueneb

Jooksmine soodustab uute närvirakkude ja veresoonte kasvu ajus. Ühtlasi suureneb ka ajukude, millel on suur tähtsus, sest 20. eluaastate lõpul hakkab see vähenema. Jooksmine stimuleerib aju kemikaale, mis aitavad vananedes säilitada tervema aju. Kui mõõdeti nii sportivate kui ka mittesportivate keskealiste inimeste kognitiivseid ehk tunnetamisega seotud funktsioone, siis näitasid mõlemad rühmad samasuguseid tulemusi. Samas selgus, et sportivate inimeste ainevahetus toimis paremini ja närvide plastilisus oli suurem.

Jooksmine aitab ajul koguda kütust. Treenimine suurendab lihaste võimet varuda rohkem glükogeeni, aju reageerib samamoodi. Suurenenud glükogeenivaru ajus võib olla üks põhjusi, miks jooksmine parandab kognitiivseid funktsioone.

Jooksmine võib aidata suurendada nägemist ja kuulmist kontrollivat keskaju ning hipokampust, mis on seotud mälu ja õppimisvõimega. Aktiivselt liikuja hipokampus võib suureneda kuni kaks protsenti. See on oluline teave, sest varem oletati, et hipokampuse hallaine pärast lapsepõlve enam ei kasva. Heas kehalises seisundis inimesed näitasid mälukatsetel paremaid tulemusi kui need, kelle vorm jättis soovida.

Jaapani teadlased tõestasid, et korrapärane mõõdukas treenimine parandas ka rottidel hipokampusega seotud mälu. Samas on tähelepanuväärne, et need rotid, kes jooksid anaeroobsest lävest kiirema tempoga ehk hapnikuvõlas, ei olnud mälukatsetel edukamad kui liikumatuna hoitud katseloomad. Teadlased selgitasid, et tugeva treeningu tõttu kulus rottide füsioloogiline varu taastumisele, mitte ajutegevuse parandamisele. Nad usuvad, et see seaduspära kehtib ka inimestel.

Alzheimeri tõve puhul on hipokampus esimene aju osa, mis kannatab kahjustuste all. Alzheimeri varajases staadiumis haigete uurimisel tuli välja, et inimesed, kes korrapäraselt treenisid, suutsid paremini meenutada kuulsuste nimesid. Skaneering näitas, et ajus aktiveerus see piirkond, mis on seotud liikumisfunktsiooniga ja abistab mälu toimimist. näib, et jooksmine parandab mälumehhanismis signaalide edastamist, mis tähendab, et tohutul hulgal infot ja üksikasju saab paremini kasutada.

Söögiisu väheneb

Mõõdukas treening parandab ainevahetust ja mõjub soodsalt kaalu vähendamisele, kuid veel suurem toime söögiisu piiramisele on tugeval intervalltreeningul. Austraalia teadlased selgitasid, et kõva pingutamine takistab näljahormooni greliini teket. Samuti on tõestatud, et isu kahandab palavuses harjutamine. Isegi kroonilised suitsetajad võivad tänu treenimisele halvast kombest vabaneda. Nende aju läbivaatus näitas, et pärast treeningut oli suitsusõltuvus vähenenud.

Tõsi, liikumisest ja sportimisest saadavale kasule võib rohkem loota juhul, kui hakata harjutama lapsepõlves ja seda mitte pooleli jätta. Usa teadlased selgitasid, et inimestel, kes olid 40. eluaastaks enda kehalise vormi eest vähem hoolt kandnud, oli väiksem ajukude kui neil, kes pidevalt treenisid. Liikuda ja sportimist alustada pole aga kunagi hilja. Vanematel inimestel, kel on treenitum süda, on parem verevarustus ja tänu sellele ka aktiivsem ajutegevus.

Artikkel ilmus väljaande Liikumine ja sport 2016. aasta numbris.

0 kommentaari