Jaga:     
Uudised

Mida kujutab endast salapärane hormoon ADRENALIIN?

Adrenaliin on midagi salapärast. Sellest räägitakse tihti, kuid mis mõju see meile tegelikult avaldab, jääb paljuski ebaselgeks. Enim seostatakse adrenaliini ekstreemspordiga, kuid miks?

Ei ole vahet, kas tegu on ekstreemse katsumusega, millega end meelega proovile pannakse, või hoopis ootamatu ohuolukorraga, mille saatus meie teele veeretab – aju tajub neid mõlemaid ühtmoodi. Need situatsioonid ohustavad eksistentsi ning organism annab endast kõik, et neist eluga välja tulla. Siin tulebki mängu hormoon nimega adrenaliin ehk epinefriin, mida keha toodab stressiseisundis. Seepärast nimetatakse seda sageli ka stressihormooniks.

Adrenaliinil on oluline roll nn võitle-või-põgene-situatsioonides, kus organism tunnetab ohtu ja püüab ennast selle vastu kaitsta. Viha, hirm ja stress stimuleerivad kesknärvisüsteemi ning selle tagajärjel kiireneb südametöö ja vererõhk tõuseb. Meeled ergastuvad. Samuti asub keha adrenaliini toimel glükogeenist glükoosi tootma, et tagada maksimaalne võimalik energiavaru. Kõige selle eesmärk on seada organism ülimasse valmidusse, et tunnetatud ohuga toime tulla. Ohuolukorras keelab keha ise valu tundmise – valusignaal jõuab ajju alles pärast adrenaliini lahtumist.

Adrenaliin on väga oluline ka vaimse tervise seisukohast, sel on positiivne mõju pikaajalisele mälule, sh stressirohketest olukordadest pärit mälupiltide säilitamisele.

Ravimina kasutatakse adrenaliini südameseiskumise ja pindmiste verejooksude korral, samuti raskemate astmajuhtumite korral, et kergendada hingamist. Aerosooli kujul adrenaliiniga ravitakse kruppi, mis kujutab endast rasket viirusnakkust hingamisteede turse ja haukuva köhaga.

Kuigi adrenaliini rakendatakse meditsiinis küllaltki laialdaselt, on sellel ka oma pahupool. Leidub adrenaliini suhtes väga tundlikke inimesi, kellele see hormoon võib mõjuda väga kahjulikult. Kõige levinumad negatiivsed mõjud on südamepekslemine, peavalud, südamerütmihäired ja paanikahood. Adrenaliin on ohtlik inimestele, kes manustavad mitteselektiivseid beetablokaatoreid. Püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk on samuti riskitegur – adrenaliin võib põhjustada tõsiseid ajuverejookse. Kui adrenaliini toodetakse kehas liiga palju, võib selle tagajärg olla haruldane kasvaja neerupealise säsis. Kui adrenaliini toodetakse aga liiga vähe, ei suuda keha välistele ohtudele piisaval määral reageerida.

Adrenaliini defineeritakse kui aju toodetavat kemikaali, mis viib keha otseselt ähvardava olukorra puhul häireseisundisse. Kuigi see on erandlikes situatsioonides kahtlemata hädavajalik, tuleks proovida adrenaliinipuhanguid kontrolli all hoida, et need keha ära ei kurnaks. Pikaajaline ärritatud olek võib põhjustada südameinfarkti ja mitmesuguseid haigusi. Kui reaalset ohtu, millele keha vastu peaks astuma, tegelikult ei ilmne, peaks proovima täiel rinnal sügavalt hingata, et normaalne südametöö taastuks ja keha naaseks oma tavapärasesse olekusse.

Nagu teisedki hormoonid, allub ka adrenaliin rusikareeglile, et kõiges peab valitsema mõõdukus. Hormoonide tasakaal on imehabras ja selles vallas on veel vaja paljutki uurida. Seega, kui hormoonide looduslikku tasakaalu sekkume, peaksid selleks olema väga hästi argumenteeritud põhjused.

Artikkel ilmus ajakirja Tervis Pluss 2015. aasta maikuu numbris.

0 kommentaari