2
fotot
Jaga:     
Uudised

Mis asjad need folaadid on? Ehk vitamiinipuudulikkuse test

Ma ei tea, kui palju oled sina kunagi mõelnud selle peale, kas ja mis vitamiini puudus sul olla võiks. Kas võtad vitamiine ja toidulisandeid? Aga kas sa oled ka testinud nende puudulikkust? Mine sa tea, äkki sul on neid hoopis üle!  ma ei tea, kas see muidugi võimalik on, eriti Eestimaa kliimas ja toiduvalikut arvestades … khm, aga see selleks! 

Käisin paar kuud tagasi perearsti juures oma sisemisi “tunnuseid” mõõtmas ja nende hulgas sain teada ka mõne vitamiini puuduse, kuhu kuulusid ilmselgelt D-vitamiini ja minu puhul ka B-vitamiinide puudus, mispeale ma siis kohe looduspoodi (!) tõttasin ja endale 4000 IU D-vitamiini ostsin. See 4000 on siis üks tilk, mis pipetist tuleb, soovituslik olevat vähemalt kaks võtta (kuigi mine sa nüüd tea, FiguraGen soovituses, millest kohe rääkima hakkan, on ühe USA instituudi kohaselt 4000 maksimum – mina vaielda ei oska selles osas). Ning ostsin ka B-kompleks vitamiinid, mis oli küll päris paras pauk rahakotile, aga noh, kui närvid seda nõuavad, siis seda nad saama peavad! Tundub, et oma toidust ei saa ma piisavalt.

Nüüdseks olen ma peaaegu regulaarselt iga päev neid võtnud, B-vitamiinid hakkavad kohe otsa saama ja neile ma kohe uut purki otsa ei ostagi, kuna seda olevat hea kuurina teha, mitte kogu aeg võtta. Mine tea, äkki hakkan seda suve hakul toidust rohkem kätte saama. Sama on ka D-vitamiiniga, öeldakse, et kuudes, kus on R-täht sees, peaks võtma ja kus pole, siis mitte (kellel on segadus siis, mai, juuni, juuli, august ei võta).

Eelmine kuu avanes mul võimalus teha FiguraGen geenitesti kolme erineva näidiku mõõtmiseks ja analüüsimiseks, millest üks ongi vitamiinipuudus. Käesoleva vitamiinigeenitestiga saab sülje abil hinnata D-, B6- ja B12-vitamiini ning folaatide puudulikkuse riske tulevikus. Ehk siis tulemus ei näita inimese hetkeseisu nagu vereproov, vaid inimese geneetilist eripära. Ja et kedagi mitte selle fäänsi sõnaga mitte segadusse ajada, siis folaadid (ka foolhape, mis on ehk tuntum) on lihtsalt B-grupi vitamiin, nimelt B9, kuid mingil teaduslikul põhjusel kõiki B-sid ei nimetata numbritega, vaid sõnadega – võta näpust!

Süljetest oli hästi lihtne, eriti meeldis see, et pakend, millega tagasi saata, oli ka kaasas – nii ei pidanud üldse ise vaeva nägema (peale vatipulgaga põsekoobaste kraapimise). Vastuste saamiseks läks peaaegu kolm nädalat, aga öeldi, et võib minna kuni kuu, nii et mina olen rahul. Vastused tulid meilile, nii et ei saaks lihtsam ollagi! Test on selles mõttes suht põhjalik, et isegi geeninimetus, nagu nt FUT2, mille uurimisel saab B12 sisaldust uurida, on välja toodud nii et, kes soovib, võib põhjalikult ise järele uurida, mis mida tähendab.

Ja mida mu test siis näitas? Näitas, et D, B12 ja B6 puhul on mul keskmine risk ja folaadi puhul veidi suurenenud risk. Pilti vaadates tundub, et madal risk on ka võimalik, mis siis pole vist eriti hea… aga mind see ei heiduta! Miski, mida arvesse võtta. Selles mõttes tundub, et B-kompleks vitamiinide ja D võtmisest on olnud kasu, aga selle B9-ga on kirjelduse sõnul selline lugu, et seda keha ei talletagi, nii et seda peab toiduga pidevalt juurde tarbima. Kuna ta ei talletu, on see mure ilmselt enamikul Eesti inimestest, seega lahenduseks on: spinat, oad, herned, läätsed, spargel, veisemaks, tsitrusviljad ja -mahlad ning alkoholi tarbimine raskendab nende imendumist.

Selles mõttes on see test lahe, et  kõigepealt ta räägib ära, mis vitamiiniga täpselt tegu on ning mille jaoks teda tarvis on. Lõppu on pandud soovitus, kuidas seda rohkem tarbida saaks ning muud nõuanded, kuidas näiteks imendumist parandada. D-vitamiini puhul mulle see test isegi ütles, et ei ole tõenäoline, et ma seda juurde võtma peaksin. Seega, tundub, et selleks korraks võin oma pipetipudeli panna kappi sügist ootama! Küll aga on Põhjamaade inimestel loomulikult suurem risk D-vitamiinipuuduses olla, sest noh, oled sa viimase paari kuu jooksul aknast välja vaadanud?

Testi sisu ise on 10 lehekülge pikk ning illustreerivate piltidega, millistest toiduainetest oma vajaliku koguse mingit vitamiini kätte saad, näiteks päevaks vajaliku B6-vitamiini koguse saad süües ühe banaani, ühe
ahjukartuli, pooliku kanarinna ja umbes 30 grammi pähkleid. Pane tähele, lõpus on JA, mitte VÕI!

Küll aga enne kui sa selle testi või mõne muu testi peale tahad kohe apteeki tormata, siis proovi leida ka põhjuseid, miks sul see puudus olla võiks, äkki lisa võtmine on sinu puhul vaid aja ja raha raiskamine? Küsi nõu mõnelt spetsialistilt või olgem ausad, mõnda internetiallikat saab ka isegi usaldada! Mina näiteks sain perearsti juures teada, et mul on rauapuudus küll, aga mingid ebatoredad parasiidid pesitsevad mu kõhus ja nii kaua, kui ma neist lahti ei saa (mõne soovitusliku puhastuskuuriga), elavad nad rõõmsalt minu poolt söödud rauast edasi ja minule ei jää midagi! (õgardid, rsk!)

Kui sul tekkis huvi, et enda vitamiiniriskitasemeid uurida, siis saad seda teha SIIT või loe teiste inimeste kogemusi Organismidiagnostika poolt tehtavate testidega SIIT. Sellesama testiga sain ma teada ka enda sportlikud soovitused ning toitumislikud eripärad, kuid nendest kirjutan varsti, sest nende analüüsimine ja enda eluga paralleelide tõmbamine võtab natukene rohkem aega.

Loe ka teisi Brena Fitness postitusi http://www.brenafitness.eu/category/blog/.

0 kommentaari