Jaga:     
Uudised

Mis on FITNESS ja miks on sellega tegelemine vajalik? (1)

Alustama peame sellest, et fitness ei ole pelgalt spordiala. Sõna fitness on välja kasvanud inglisekeelsest terminist fitness.

Tegemist on terminiga, mida on inglise keelest eesti keelde väga keeruline tõlkida. Just seetõttu kasutamegi me kõnekeeles ja eestikeelses kirjapildis välismaist terminit. Tegemist on laia mõistega ja selleks, et me paremini aru saaksime, on vaja pisut lahti seletada, mis see fitness õigupoolest on:

  • Fitness on meetod, mis aitab inimestel tegeleda tasakaalustatud füüsilise aktiivsusega.
  • Fitness on parimaks ennetavaks vahendiks mitmesuguste tervisehäirete puhul.
  • Fitness tähendab heas füüsilises vormis olekut.
  • Tegeledes fitnessiga parandame me oma figuuri, tervist ja energiataset.
  • Fitness on elustiil!

Miks on fitnessiga tegelemine oluline?

Inimene on loodud liikuma. Aegade algusest peale pidid mehed ja naised elus püsimiseks tegema tööd ja läbima pikki vahemaid. Aeg teeb oma töö ja inimeste kehaline aktiivsus aina väheneb.

Fitness on vajalik üleüldise tervise korrashoiuks. Regulaarne füüsiline liikumine ja treening aitab parandada ja korras hoida üleüldist tervist.

Fitness annab eluks vajaliku energiat. Sellest on väga lihtne aru saada. Hommikul kergelt treenides oleme energilisemad terve ülejäänud päeva jooksul.

Fitness aitab kehakaalu kontrolli all hoida. Kõige olulisem kehakaalu kontrolli all hoidmise ja alandamise vahend on liikumine.

Tervislik eluviis on kasulik vaimsele tervisele. Ega ütlus “terves kehas terve vaim” ei ole niisama välja mõeldud. Läbimõeldud treening ja toitumine omab väga tähtsat rolli aju funktsioneerimisel.

Fitness teeb enesekindlaks. Pole kahtlustki, et hea väljanägemine tagab suurema enesega rahulolu.

Lisaks kõigile eelpool nimetatud headele omadustele on võimalik oma füüsiline vorm viia järgmisele tasemele ja muuta elustiiliks. Kõigil on võimalus tegeleda mõne spordialaga, mis on välja arenenud terminist “fitness”. Need spordialad on kulturism, klassikaline kulturism, rannafitness, bikiinifitness, fitmodell, bodyfitness, paaride fitness, laste fitness.

Kulturism

Kulturismis on eesmärgiks lihasmassi arendamine maksimaalseks, pidades seejuures silmas kõigi lihasgruppide proportsionaalsust. Võistlustel saadab edu neid, kelle suur lihasmass on "kvaliteetne" st rasvavaba, lihased on reljeefsed ja detailirohked. Oluline on ka kehaehituse sümmeetria ja skeleti proportsioonid. Eelistatud on laiad õlad, kitsas talje ja pikemad jalad.

Klassikaline kulturism

Sobib meestele, kes ei taha arendada sellist lihasmassi nagu see on tänapäeva kultuturistidel, aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust /muskulatuuri.

Fitness

Fitness on esimene kulturismist väljakasvanud ala, mis esialgu haaras vaid naissportlasi. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse aastast 1996. Fitnessis tuleb lisaks kehaehituse demonstreerimisele, esitada akrobaatika-, tantsu- ja sportaeroobikaelemente sisaldav vabakava, mis annab esitajale küllalt vabad käed (st kohustuslikke elemente ei ole), aga eeldab siiski neil aladel häid oskusi. Mida hinnatakse fitnessi võistleja keha juures?

Hindamise võtmesõnad on "tervis" ja "sportlikkus". Hinnatakse võistleja keha sportlikku välimust kui tervikut, sealhulgas lihaste arengut, kehaehituse tasakaalustatust ja proportsioone aga ka näo ilu, soengut, naha seisukorda. Arvesse võetakse ka võimet esineda enesekindlalt ja graatsiliselt. NB! Kulturistlikult suur lihasmass ja "liigne" lihaste reljeefsus on miinuseks aga lihased peavad olema treenitud ja vähese rasvaga.

Keha hinnatakse vabaseisus, eest-, küljelt- ja tagantvaates. Vabakava puhul hinnatakse ainult kava ja selle sooritust, mitte keha. Võistlustulemuses on keharaundil ja vabakavaraundil võrdne osakaal.

Rannafitness

Rannafitness on ala meestele, kes eelistavad omada sportlikku ja esteetilist keha ning kellele meeldib laval “esineda”. Kulturislik lihasmass ja liigne “kuivus” on miinuseks. Võistlejad kannavad põlvpükse. Sooritatakse veeranpöördeid, millele finaalis eelneb lühike individuaalne esitlus.

Bodyfitness

Edu fitnessi võistlustel eeldab peale sobiva välimuse ka sportlikke oskusi, seetõttu on enamus fitnessi võistlejaid eelnevalt tegelenud võimlemise, sportaeroobika, tantsuga. Eks siit peabki otsima põhjust, miks tekkis omaette võistlusala: bodyfitness naistele, mille debüüt MM tasemel oli aastal 2002. Üldistades võiks öelda, et tegemist on fitnessi keharaundiga. Võistlusmääruste järgi on hindamiskriteeriumid analoogilised fitnessiga. (Vt. "Mida hinnatakse fitnessi võistleja keha juures?").

Bikiinifitness

Bikiinifitnessi puhul on liigne lihasmass, lihaste reljeefsus ja separatsioon veelgi enam "vastunäidustatud", kui seda naiste fitnessi ja bodyfitnessi puhul. Põhimõtteliselt kulgeb võistlus samamoodi nagu bodyfitnessis. Võistlejad, kes kannavad vabalt valitud värvi ja tegumoega 2 osalist bikinit, sooritavad veerandpöördeid. Keha hinnatakse seisangus eest, külgedelt ja tagantvaates.

Paaride Fitness

Eraldi võistlusalana leidis tunnustamist aastal 1983 ja oli mõeldud kulturistidele (mees + naine). 2013. Aastast on see ala avatud kõikide IFBB alade sportlastele, välja arvatud laste fitness. Võistlusriietus, kohustuslikud poosid ja vabakava on vastavalt praegu kehtivatele kulturismi võistlusmäärustele.

Laste Fitness

Võisteldakse viies vanusegrupis: kuni 7, 8-9, 10-11, 12-13 ja 14-15 aastased. Sooritatakse vabakava ja veerandpöörded. Vabakava tähtsus on suurem—kohapunktid korrutatakse 2-ga. Keha hindamisel on rõhk tasakaalustatud, sümmeetrilisel ja tervel välimusel.

Wellness fitness

Tegemist on kõige uuema IFBB kategooriaga. Wellness Fitness on ala mis on mõeldud naistele, kes eelistavad lihaselisemat keha, ilma sügava ja terava separatsioonita. Võisteljad peavad olema esteetilised ja suurema lihasmassiga kui bikiinifitnessi võistlejad. Selle ala puhul on selgelt näha suunda, et enam ei ole moes olla piitspeenike ja kurvideta. Naiselikud kehakurvid ja toonuses lihased on uus trend. Võistlejad kannavad vabalt valitud värvi ja tegumoega 2 osalist bikiinit ja sooritavad veerandpöördeid, täpselt samamoodi nagu bikiinifitnessis.

Kasutegurid, mida me antud aladega tegeledes saame, on lõputud.

Valides Fitness-elustiili ja võistlusspordi ei parandame me ainult oma tervist, vaid võimendame kogu oma elu. Olles suurepärases füüsilises vormis saame osa võtta erinevatest tegevustest, nautides seeläbi elu täiel rinnal. Me aeglustame oma vananemisprotsessi ja elame kauem. Meie eneskindlus on suurem ja meie keha funktsioneerib paremini. Teadmine, et oleme võimelised oma eesmärkide nimel pingutama ja neid saavutama, annab meile kindluse ka muudel elualadel ja tegemistes.

Selline elustiil kasvatab iseloomu ja õpetab kohusetunnet paremini kui miski muu.   

Just sellepärast peaksid kõik tegelema fitnessiga. Kes rohkem, kes vähem. 

1 kommentaar

A
ass  /   09:46, 3. apr 2017
Tuleb ühendada meeldiv kasulikkusega. labidas kätte ja isamaad kaevama.