Jaga:     
Uudised

INGA LUNGE: “Nüüd olen targem ja naudin mõõdukalt!” (11)

Näitleja Inga Lunge (36) meelest maitsevad kõige paremini need asjad, mida ei tohiks eriti palju süüa. Praegu pole Inga elus harvad päevad, mil ta sööb vaid ühe toidukorra – kuid sekka juhtub ka mõnusaid hetki pannkookide ja koduse toiduga.

Inga Lunge elus tüüpilisi või rutiinseid päevi praegu pole. Võttepäevad on tal pikad ja tavarütmi löövad paigast ka väikesed lapsed.

“Võttepäeval võib juhtuda, et ajan kuni lõunani läbi ainult ühe kohviga ja pärast lõunat kuni öötundideni ainult lõunasöögiga,” selgitab Inga oma igapäevaelu. “Kui sellisele päevale järgneb kojusõit (Tallinnast või Haapsalust Tartusse – toim), siis haaran midagi, mis ette juhtub. Vahel tähendab see šokolaadi ja vahel võileiba.”

Kui Inga hommikul lastele süüa teeb, sööb ta enamasti sama mida nemadki – hommikusöögihelbeid, tatart või muna. “Eriti hea meel on siis, kui jõuan hommikut alustada tatraga,” mainib Inga.

Viis pannkooki järjest

Pärast teise lapse sündi tundis Inga, et nisutooted panevad ta kõhu valutama. Ise naerab naine, et muidu on ta ikka vahel söönud viis pannkooki või portsu pontšikuid järjest, nüüd aga peab end pidurdama. “Mitte et ma päriselt suudaksin ennast kõigist nisutoodetest eemal hoida. Mõnikord, kui tuttavate pagaritöökojast tuuakse spinati-croissante, söön paar tükki isuga ära ning seejärel saangi kõhuvalu. Pastatooteid olen nüüd püüdnud valida täisterajahust.”

Eriti head on Inga meelest tatraga spagetid. Ülimaitsev kukeseenepirukas aga valmib Inga kodus ikkagi nisujahust. Ka kastmete valmistamisel ei ole ta nisujahu veel välja vahetanud. Pigem lihtsalt vaatab, et ta seda liiga palju ei sööks.

Inga meelest on kõige maitsvamad need asjad, mida ei tohiks eriti palju süüa. “Näiteks küüslaugu-peedisalat. Ma võiksin ennast sellest oimetuks süüa – kui ma piiri ei pea, siis täpselt nii juhtubki. Seda, et küüslauk viib minu niigi olematu vererõhu veelgi allapoole, sain teada alles mõned aastad tagasi. Nüüd olen targem ja naudin mõõdukalt.”

Tume šokolaad ja hea kohv

Vee joomisega on Ingal endiselt nii ja naa. “Püüan päriselt ka meeles pidada, et päeva jooksul vett tarbiksin, kuid kindlasti ei joo ma iga päev kahte liitrit ära. Arvan, et enamasti joon vaid ühe liitri.” Piima tarvitab Inga praegu vaid kohvi peal, kuid meenutab, et last rinnaga toites kaanis ta seda liitrite kaupa ja ikka ei saanud küllalt.

Inga kirg ja pahe on tume šokolaad. “Praegu on väga häid sorte, kus tumeda šokolaadi kibedat maitset peaaegu ei tunnegi. Väga hea on näiteks tšilliga šokolaad... veidi vürtsikam, aga ikkagi hea.”

Puhas tõde on Inga meelest see, et kohv peab olema hea. “Naudin juba mitmendat kuud Carraro kohviube, mille kõrval teised justkui ei pääsegi enam konkureerima.”

Toit vajab aega ja armastust

Kõige parem toit valmib Inga meelest kodus – siis, kui selle jaoks on aega ja armastust. Maitsemeel aga sõltub tema puhul kõigest ümbritsevast ja hetketujudest. “Võib juhtuda, et tuleb tohutu kotletiisu – siis tulebki neid teha. Viimase aja kõige paremad maitseelamused on seotud pigem inimeste ja emotsioonidega: tädi Eeve tehtud omlett, koos perega väljas söödud sushi, poja valmistatud ahjuliha.”

Nagu paljude noorte emadega, nii juhtub ka Ingaga tihti, et ta sööb ära selle, mille tema põngerjas on järele jätnud. “Olen aru saanud, et ma arvestan seda juba endale toitu taldrikule tõstes – et söömisega päris liiale ei läheks.”

Kui küsida Inga ja trenni kohta, siis hakkab naine naerma. “Näiteks proovipäev tähendab seda, et ärkan kell seitse, viin ühe lapse kooli ja teise lasteaeda, lähen proovi ja seal hüppan või jooksen või rooman nagu vaja. Lõpetan umbes kell 17, siis lasteaeda, poodi, koju. Kodus on vaja koristada, süüa teha, koristada, mängida, koristada, istuda, mõtelda ja magada ka ehk natuke. Paras sport. Vahel näib mulle, et ma koristan ka unes!”

Inga kolm lemmikut

Tatar

“Võib juhtuda, et ma söön sellest isu täis ja pean paar päeva vahet. Kuid võimaluse korral eelistan alati tatart.”

Tume šokolaad

“Kui energia on otsas, siis on tume šokolaad minu jaoks kõige kiirem turgutus.”

Vesi

“Kui unustan piisavalt vett juua, siis on mul raskem ja väsinum olla.”

Inga päevamenüü

7.00 Äratus. Lohistan end kööki, haaran möödaminnes kuus maapähklit ja pistan suhu. Hetkega meenub, et lubasin toidupäevikut pidada. Aga mis nüüd ikka enam teha! Valan endale pool liitrit vett suurde klaasi ja joon selle järgneva tunni jooksul ära.

8.20 Hommikusöök. Tatar, klaas pressitud apelsinimahla. Seejärel kohv piimaga.

Täna on proovipäev ja ma võtan kaasa 1,5liitrise pudeli tavalist vett. Proovi jooksul (kella 11–17) joon sellest ära u 1,l liitrit.

13.30 Lõuna. Koorene lõhesupp, klaas vett, poolik võileib.

16.30 Vahepala. Kolm kummikommi.

Koju jõuan umbes kell 18.

19.00 Õhtusöök. Kõrvitsa-hakklihavorm.

20.00 Õhtuamps. Tükk tumedat šokolaadi. Ei, juba kaks tükki.

21.00 Tass rohelist teed.

Vahepaladeks puuvilju ja pähkleid
Kommenteerib toitumisnõustaja Erle Jõema (Nutrimed)

Inga menüüd ja kommentaare lugedes selgub, et võimalusel sobitab ta oma kirjusse päevakavasse tervist toetavaid toidukordi. Näiteks on ta teadvustanud, kui tähtis on juua vett, mis aitab hoida naha niisutatud, peletab vedelikupuudusest tingitud peavalu ja keskendumisraskusi. Vajame iga kehakilogrammi kohta päevas 30 ml vett, millest osa saame kätte juba toiduga.

Päeva alustamine hommikusöögiga on hea tervise ja enesetunde alus. Tatrapuder on igati sobiv valik, mis pakub energiat andvaid süsivesikuid ja kasulikke mineraalaineid. Vahelduseks soovitan ka kaerahelbeputru ning putrudele lisaksin lina- või kanepiseemneid, millest saab väärt rasvhappeid. Kaerahelbepudrule ja müslile võiks lisada värskeid või külmutatud marju, mis sisaldavad rohkesti vitamiine.

Ingal ja teistelgi soovitan jälgida, et menüüs oleksid ka vahepalad. Suurepärased on puuviljad ja/või pähklid, mida on lihtne kotti pista ja päeva jooksul süüa – Ingal näiteks proovi- ja võttepauside ajal. Marjade ja puuviljade puhul võiks võtta eesmärgiks, et päevas oleks neid mitut värvi. Taimedes sisalduvad värvipigmendid on võimsad antioksüdandid, mis hoiavad keha noore ja tervena. Nii on lihtsam jätta värvilised kummikommid söömata!

Inga küsib toitumisnõustajalt:

Tahaksin võtta talvel lisaks D-vitamiini. Kui kalamaksaõli ei meeldi, siis milline on kõige maitsvam ja tõhusam alternatiiv?

Toitumisnõustaja vastab:

D-vitamiini on kõige parem saada päikese toimel. Meie laiuskraadil on see võimalik vaid suvel, seepärast peab leidma alternatiive. Ainult toidust on seda vitamiini piisaval hulgal keeruline saada. Poelettidel on küll D-vitamiiniga rikastatud tooteid, kuid et kindlustada sobiv annus iga päev, tasub mõelda kvaliteetsele toidulisandile. Kalamaksaõlile on hea alternatiiv puhas rasvlahustuv D3-vitamiini preparaat.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2015. aasta detsembrikuu numbris.

9 kommentaari

M
ma  /   18:01, 24. märts 2017
Tore ikka,isa ka pildil!
T
tiia  /   18:36, 24. märts 2017
Mulle tundus küll, et pojaga pildile jäänud.
V
Väga suurepärane  /   19:00, 24. märts 2017
ja armas eestlaste paar.Kenad inimesed.
K
Kes &  /   00:52, 25. märts 2017
kus?
I
Inga!  /   19:39, 24. märts 2017
Sa lihtsalt mõnuled oma mullis! pole sa ju mingi näitleja
M
mõtleja  /   19:47, 24. märts 2017
Keda peaks huvitama selle Inga menüü või toidukorrad. Mõttetühi jura. Ei tea miks ta viimasel ajal pidevalt meedias eputab, kas on peres midagi valesti või otsib uut meest, praegune juba vanavõitu.
  /   08:58, 25. märts 2017
tõesti tüütab, kui pilt kogu aeg vastu vahib. olen loobunud sarja vaatamisestki, igav ja tüütu. kaua võib?
T
tundub  /   11:07, 25. märts 2017
kena inimene aga aru ma ei saa miks ta mulle ei meeldi ei seriaalis ega elus.
A
ATamm  /   11:23, 25. märts 2017
Hea pilt, kuidas rauaga kõrval noor naine silmnähtavalt vananeb
  /   17:12, 25. märts 2017
alles olid ajad, kui oli väga huvitav kuulata või lugeda intervjuusid näitlejatega, kunstnikega, huvitavate sisukate inimestega. nüüd oleme jõudnud sinnamaale, kus loeme ülepäeva, mida inga (ei tea mismoodi see üldse lavakasse sisse sai) sööb.
H
Hommik!  /   08:11, 26. märts 2017
Inga! Mis sa enda kõige tugevamaks küljeks pead? Kas seda et seebikas lähevad taldrikud suuremaks ja seelikud lühemaks, sisust savi?