Jaga:     
Uudised

Käes on RATTASÕIDU hooaeg!

Meie seas on üha enam neid, kelle jaoks jalgrattaga sõitmine on sama loomulik liikumisviis nagu kõndimine. Kui oled eriti osav, ühendad meeldiva kasulikuga ning teed jalgrattast efektiivse trennikaaslase!

Jalgrattasõit on suurepärane treenimisvõimalus, mis sobib tõesti enam-vähem kõigile. Aina rohkem kasutatakse ratast ka igapäevase liikumisvahendina, sest kergliiklusteed vähendavad ohtlikke olukordi ja muudavad sõidu nauditavamaks.

Jalgrattaga sõitmiseks on vaja korras jalgratast, mugavat riietust ja tahet. Edasi tuleb vaid kilomeetreid koguda. Kuna läbitud vahemaad võivad olla üsna pikad, avardab iga värskes õhus läbitud kilomeeter silmaringi. Saad muuta rattasõidu vaheldusrikkamaks, kui kombineerid eri radasid ja marsruute.

Õige sõiduasendi korral ei kahjusta rattasõit liigeseid ja seda on võimalik harrastada ka neil, kelle jaoks on jooksmine ning sellega seotud spordialad vastunäidustatud. Hea seltskond, meeldivad rajad, hästi korraldatud võistlused jm teevad rattasõidu veelgi toredamaks.

Üheksa korda mõõda, üks kord osta

Kui su jalgratas on liiga kauaks keldrisse või garaaži seisma jäänud või tahad lihtsalt uue ratta osta, pea lisaks isiklikele eelistustele silmas ka spetsialistide nõuandeid.

Rakveres asuva Rattabaasi kaupluse omanik, jalgrattaspetsialist Argo Rohtmets ütleb, et sobiva sõiduvahendi valikul peaks kõigepealt uurima konkreetse firma soovitusi ja mõõdutabelit, kus on kirjas inimese pikkusele sobiva ratta suurus. Üldjuhul kehtib põhimõte, et mida suurem number, seda suurem on raam ja seda pikemale inimesele see sobib. Kehakaal ratta suuruse valikul erilist rolli ei mängi, pigem tuleb arvesse võtta selliseid omapärasid nagu näiteks pikad jalad.

Kindlasti tasub konsulteerida rattapoe müüjaga ja võimalusel teha proovisõit. Üldjuhul saab jalgratast enne ostu proovida enamikus rattapoodides.

Ka kasutatud rataste turg on päris asjalik ja valik seinast seina. Kui endal teadmised puuduvad, võib jalgratta enne ostu sooritamist rattapoodi tehnilisse kontrolli viia. Hea on teada ratta ajalugu, et mitte osta varastatud sõiduvahendit.

Enne kui uue jalgratta seadistust muuta, tasub sellega mõned korrad sõita. Kui sa pole vahepeal tükk aega rattasadulas olnud, võib istmik valusaks jääda, seljal ebamugav olla jne, aga need asjad vajavad lihtsalt harjumist.

Harrastajana pea silmas, et su sõiduasend poleks liiga aktiivne ega koormaks selga. Pigem võib lenkstang asetseda isegi sadulast kõrgemal.

Jagatud kilomeetritega eesmärgi poole

CFC spordiklubi rattatreener André Aduson leiab, et alustada tuleks õige varustuse soetamisest ja treeningute teemal konsulteerida asjatundjatega – et mitte suure entusiasmiga üle treenida. Kindlasti peaks tähelepanu pöörama ratta seadistusele ja ka terviseuuringutele.

Sõltuvalt sinu iseloomust ja eesmärkidest võib olla kasulik liituda mõne spordi- või rattaklubiga, kust saad näpunäiteid õige sõiduasendi ja -tehnika kohta. Kui soovid, võid seltsilisi otsida rattaüritustelt või -võistlustelt. Ühised kogemused liidavad ja motiveerivad edasi püüdlema.

Kui sead endale kõrgemaid eesmärke, pöördu kindlasti mõne treeneri või kogenud sõitja poole, kes aitab sõidutehnikat lihvida, treeninguplaane koostada ja vigu vältida. Ületreenimisel pole mõtet, harjutada tuleb targalt. Üksinda treenides võib aga motivatsioon kaduda ja tehnika kannatada.

Praeguseks on mitme spordiklubi juurde tekkinud regulaarselt koos käivad treeningugrupid. Enamasti antakse treeningutel juhtnööre, kuidas rattaga ökonoomselt ja targalt sõita, sh õpitakse õiget sõidutehnikat ja kehahoiakut, mis sõltub ka pinnasest ning raja kaldenurgast. Lisaks korraldavad mõned rattapoed ühistreeninguid, kuhu on samuti oodatud kõik huvilised.

Alustajale sobivad rahulikud, väikese intensiivsusega trennid, kus rõhutakse õige sõidutehnika omandamisele ja organismi kohanemisele rattaspordiga. Rattatrenne täiendavad kõikvõimalikud treeningud, mis suurendavad üldist kehalist vastupidavust.

Õige varustus tagab ohutuse

Harrastajana peaks sulle kõige olulisem olema rattasõidu nautimine. Selle eelduseks on õige sõiduasend, korras jalgratas ja sobilik riietus ning ülejäänud varustus (sh turvaline kiiver). Pikemate rattasõitude korral tasub kanda pehmendusega rattapükse ja kasuks tulevad ka rattakingad. Riietuse puhul võiksid jälgida, et see oleks tehtud spordisõbralikest materjalidest, mis juhivad hästi niiskust ega muutu kiirelt umbseks.

Rattasõidu peamised vead ja ohud tulenevad eelkõige valest sõiduasendist, puudulikust sõidutehnikast ja vähesest tähelepanelikkusest. Esimene neist võib kaasa tuua ülekoormusvigastused ja teine õnnetud kukkumised. Sõidetakse liiga suure intensiivsuse ja ebasobivate ülekannetega. Koormusvigastusi põhjustab vahel ka ratta vale seadistus. Siiski on jalgrattasõit organismi vähe “lõhkuv” spordiala – näiteks võrdlemisi leebe liigestele.

Tähelepanelikkus on eriti oluline liikluses. Ratturina pead alati arvestama sellega, et sind ei pruugita liikluses näha või sinu kui nõrgema osapoolega ei arvestata. Seepärast on mõistlik kanda erksavärvilisi riideid ja/või ohutuselemente ning olla ise hästi ettevaatlik.

Sujuv rattasõit nõuab hooldust

Peale ettevaatlikkuse ja turvavarustuse aitab ohutule sõidule kaasa ka oma ratta tundmine ja selle eest hoolitsemine. Argo Rohtmets soovitab lasta kord aastas töökojas hoolduse teha. Kui sõitmist on rohkem, tuleb rattale isegi sagedamini tähelepanu pöörata.

Kummide pumpamise ja keti õlitamisega saad ehk ka ise hakkama ja neid asju peaks kindlasti tegema igal kevadel. Inimesed on erinevad ja seda on ka jalgrattad, mis töökotta jõuavad. Mehaanikud näevad pahatihti rattaid, millega on sõidetud, kuigi kummid on tühjad, või siis on ketivahetusega hiljaks jäädud ja seetõttu on hammasrattad kiiremini kulunud. Korras rattaga on aga igaühel sõidurõõmu kuhjaga rohkem.

Rattasõit pakub vabadust

Nii tippspordi kui ka hobi korras rattasõidule pühendunud Allan Auliku igapäevaelu on läbi ja lõhki velotamisega seotud. 15 aastat tegeles ta rattasõiduga Eesti mõistes tipptasemel. Kokku on Allanil kuus Eesti meistrivõistluste medalit, sh kaks kuldset. Ta on koondisesse kuulunud nii sportlase, treeneri kui ka esindajana.

Nüüd sõidab Allan jalgrattaga pigem enda rõõmuks ja juhendab Sparta spordiklubis sise- ja välirattatreeninguid. Lisaks lööb ta kaasa võistluste korraldamises ja veab Eesti üht edukamat rattatiimi (www.proklubi.ee). Igapäevaelus arendab Allan rattakaupade veebipoodi ja aprillis avas ta Tallinnas esimese ProShopi rattakaupluse.

“Mulle meeldib rattasõidu pakutav vabadus – astud uksest välja ja saad kohe sõitma hakata, ümberringi kaunis loodus, värske õhk ja ei mingeid ummikuid,” mõtiskleb Allan. “Rattasõit on tervislik, praktiline ja pingetest vabastav. Kui on soov oma mõtetega omaette olla, saab üksi trenni minna. Kui soovid seltskonda, leidub kindlasti metsas või maanteel mõni seltsiline, kellele tuulde võtta. Kuna saan sel kevadel esimest korda isaks, loodan, et annan tulevikus lastele edasi oma isalt saadud jalgrattapisiku ja et meie teedel hakkab nägema üha enam jalgratastega sõitvaid inimesi.”

Allani juhtnöörid, kuidas maastikurattaga ökonoomselt ja nutikalt sõita:

· Pehmema pinnasega tõusul vii keha piisavalt taha, et ratas all ringi ei hakkaks käima, laugemal tõusul võid sõita püstises asendis.

· Kõvema pinnasega tõusul sõltub kehaasend kõrgusest ja sinu jõuvarudest. Pikemal ja laugemal tõusul on ökonoomsem sõita istudes, lühematel ja järsematel püsti mäkke spurtida. Oluline on ka ülekande valik. Istudes sõida kergema käiguga.

· Mäest alla sõites on väga tähtis kehahoiak ja pidurdamine. Ole ettevaatlik esipiduri kasutamisega: keharaskus peab olema piisavalt taga, et sa üle lenksu ei lendaks.

· Äärekivist või trepist alla sõites hoia keharaskus taga, vajadusel ka üle sadula. Esipiduri kasutamisel ole ettevaatlik, et tagaratas õhku ei tõuseks.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2016. aasta maikuu numbris.

0 kommentaari