Jaga:     
Uudised

LÄBIPÕLEMINE treenerite ja sportlaste seas

Peaaegu kõik inimesed kogevad teatud eluetapil stressi, ka tööstressi esinemine ei ole harv. Stress ei ole haigus, kuid pikema perioodi jooksul võib see viia vaimse või füüsilise terviseprobleemini. Kõrge stressitase mõjub kehale ja ajule, tulemuseks on keskendumisraskused, energia kadu ning küünilisus, aga ka südamelöökide sagenemine ning kiire vereringlus (Hanna 2014). Pikka aega kestnud tööstress võib viia läbipõlemiseni.

Allpool vaatleme läbipõlemise sümptomeid ja nende avaldumist treeneritöös ning sportlaste hulgas. Oluline on ka teave selle kohta, kuidas treeneri läbipõlemise sümptomid sportlasi mõjutavad.

Läbipõlemine on vaimse, füüsilise ja emotsionaalse väsimuse sündroom. Sageli kirjeldatakse seda kui tagasitõmbumist tegevustest, mis varem naudingut pakkus, näiteks sportimine. Läbipõlemisega võivad kaasneda krooniline väsimus, unehäired, vastuvõtlikkus haigustele ning isegi depressioon (Gallucci 2008). Kurnatuse tagajärjel kaob sageli huvi teiste inimeste vastu, neist ei hoolita enam, mistõttu võivad suhted muutuda pingelisteks. Läbipõlenud sportlane näib apaatse ja tundetuna (Raudsepp jt 2010).

Läbipõlemise tunnusteks on ka peavalud ning erinevate ainete kuritarvitamine (alkohol, tubakas, retsepti- ravimid, narkootikumid). Maailma tuntuim läbipõle- mise uurija, teadlane C. Maslach on korduvalt rõhu- tanud, et läbipõlemine on seotud vanusega. Sagedamini esineb läbipõlemist noorte inimeste hulgas, vanuse lisandudes väheneb ka läbipõlemise tõenäosus. Samas ei tohi unustada, et inimene ei ole statistika. Meil kõigil on tõenäosus kogeda läbipõlemist eeldusel, et me töötame.

Läbipõlemist on eelkõige seostatud haridustöötajate, tervishoiutöötajate ning sotsiaalteenuseid pakkuvate töötajatega (Koustelios 2010). Alates 1980. aastatest on märgatud sagenevaid läbipõlemise juhtumeid spordi- valdkonnas (Koustelios 2003; Lemyre jt 2006).

Läbipõlemine pole haruldane probleem. Põhjusena nimetatakse aasta läbi treenimist ja treeningutega alusta- mist väga varases eas. Läbipõlemist põhjustab ka ületreening, mille tagajärg on tulemuste halvenemine, mis omakorda tekitab lootusetust ning eneses pettumise tunnet (Raudsepp jt 2010). Noorelt treenima hakanud ning edu saavutanud sportlased on veetnud suure osa oma elust treeninglaagrites või spordikoolis. Nad on elanud pikki perioode oma perekonnast ja lähedastest eemal ning pole saanud piisavalt puhata. Sõprusring- konda kuuluvad enamasti treeningkaaslased, mis spordi kontekstis on väga positiivne. Samas on läbipõlemise vältimisel oluline omada võimalikult palju sõpru ning soovitavalt erinevatest ringkondadest (Raudsepp jt 2010).

Läbipõlemise mõistmiseks on oluline teada, kuidas see sportlastel tekib. Läbipõlemisele eelneb läbipõlemise protsess, mis võib kesta mõnest nädalast paari aastani. Läbipõlemise protsessis on eristatavad teatud sümptomid. Esmalt muutub sportlane väliselt teiste suhtes ükskõikseks, vähemasti nii teised läbipõlenud inimese suhtumist tõlgendavad. Läbipõlemise teises etapis hakkab sportlasele tunduma, et ta ei suuda oma rolli täita ja sport ei paku enam rahulolu. Seetõttu püütakse vältida võistkonnakaaslaste seltskonda ning puudutakse treeningutelt, tuues põhjuseks erinevaid ettekäändeid. Läbipõlemise kolmandas etapis on sportlane vaimselt ja füüsiliselt väsinud. Ta ei taha treenida, kuna ta pole selleks enam suuteline, ning kahtleb elu mõttes (Raudsepp jt 2010).

TREENERITE LÄBIPÕLEMISE MÕJU SPORTLASTELE

Treenerite käitumine mõjutab läbipõlemise esinemist sportlaste hulgas. Kõige negatiivsemalt mõjutab sport- lasi autokraatne ning liigselt kriitiline treener. Kui tree- neril endal esineb läbipõlemise sümptomeid, on ta oma töös vähem aktiivne ning pakub sportlastele vähem sotsiaalset tuge. Samal ajal kogevad sportlased rohkem võistlusärevust ning usuvad vähem oma oskustesse ja võimetesse (Gallucci 2008).

Läbipõlemise põhjused treenerite hulgas
Erinevate tasemete treenerid on hakanud tunnistama läbipõlemise ohtu.
See ei ole treenerite seas harv. Erinevate uurimuste kohaselt kogevad läbipõlemist 43 kuni 63 protsenti keskkooli ning ülikooli treeneritest (Gallucci 2008). Treeneritelt oodatakse võite, edukat suhtlemist juhtide, lastevanemate, meedia ning võistkonnaliikmetega ning enam kui pooled treenerid kogevad läbipõlemise sümptomeid, kuna nõudmistega on raske toime tulla. Price ja Weiss (2000) tõid välja, et treenerite läbipõlemist käsitlevates uurimustes keskendutakse soolistele erinevustele, rollikon iktile ning otsustamisega seotud vastuoludele.

Paljude uurimustega on jõutud järeldusele, et naistreenerid kogevad kõrgemat emotsionaalse väsimuse taset ning tähtsustavad oluliselt vähem isiklikke saavutusi kui meessoost treenerid. Naistreenerite emotsionaalse väsimuse tase väheneb vanuse kasvades. Hjalm jt (2007) tõid välja, et naissoost jalgpallureid treenivad meestreenerid on läbipõlemise suhtes oluliselt vastuvõtlikumad. Siiski peavad enamasti naistreenerid oma tööga seotud aspekte stressirohkemateks kui meestreenerid.

Järgnevalt on esitatud näide treenerist, kelle täiuslik- kuse püüdlus lõppes läbipõlemisega.

Täiuslikkust hindava isaga kasvamine jättis NFL-i tree- nerile Dick Vermeilile emotsionaalsed armid kogu eluks. 39aastaselt asus ta tööle NFL-i treenerina ning loomulikult oli eesmärk võit liigas. Kui esimestel tööaastatel sellele isegi lähedale ei jõutud, hakkas treener lisama oma panust. Eelkõige oli võimalik seda teha töötundide arvelt. Vermeil arvas, et NFL-i treeneri keskmine töötundide arv nädalas peaks olema 96. Tema voodi kõrval oli alati märkmik, et oleks võimalik öösel ärgates ideid kirja panna. Viie aasta möödudes ei jäänud Vermeilil enam üldse aega abitreeneritega päeval suhelda. Ta hakkas abitreeneritega vestlema öösel, keskööst kuni kolmeni varahommikul. Kuus aastat tööd NFL-i treenerina lõppes läbipõlemisega. Tagasi treeneritööle oli ta suuteline naasma alles 14 aastat hiljem (Gallucci 2008).

Soovitused sportlastele läbipõlemise vältimiseks

  • Väldi ületreenimist. Vähenda treeningkoormust ning puhka regulaarselt.
  • Püstita realistlikud ning saavutatavad eesmärgid treeningutel ja võistlustel.
  • Püstita lühi- ja pikaajalisi eesmärke treeningutel ning võistlustel.
  • Parim motivatsioon tuleneb inimesest enesest!

Soovitused treeneritele

  • Muuda treeningud vaheldusrikkaks.
  • Ära isoleeri sportlasi sõpradest ning sotsiaalsest võrgustikust.
  • Väldi vanemate liigset osalust.
  • Ole demokraatlik.
  • Koosta realistlik treeningplaan, mis aitaks vältida ületreenimist.

Sportlased, treenerid ning ametnikud peaksid teadvus- tama, et spordis esineb läbipõlemist üha sagedamini. Läbipõlemine ei teki üleöö. Sellele eelneb läbipõlemise protsess, mille käigus annab organism meile märku kuhjunud probleemidest. Neid sümptomeid ei tohi ignoreerida. Õigeaegse abi korral on läbipõlemine välditav nii sportlaste kui ka treenerite puhul.

Tänapäeval leidub palju teavet stressi, ületreenimise ning läbipõlemise kohta. Läbipõlemise esinemine on märk teadmatusest sümptomite osas või ülemäärasest survest teiste inimeste poolt. Mõlemad põhjused kehtivad nii treenerite kui sportlaste läbipõlemise puhul. Eesti sportlased ja treenerid vajavad läbipõle- mise kohta rohkem koolitusi. Samuti võiks tõdeda, et mõnikord on vajalik psühholoogi abi.

Artikkel ilmus väljaande Liikumine ja sport 2015. aasta numbris.

0 kommentaari