Jaga:     
Uudised

Mis juhtub, kui sa magad?

Uni on sama vajalik kui söömine. See taastab organismi töövõime ja laeb meid energiaga. Kui seda aga pole piisavalt...

Magamine

on loomulik seisund, mis võtab ligi kolmandiku ööpäevast. Sel ajal aju ja keha puhkavad, täites samal ajal elutähtsaid funktsioone, nagu hingamine ja südametöö.

Öine puhkus taastab lihaste, siseorganite, meeleelundite ja kesknärvisüsteemi töövõime ja laeb energiaga. Uni pole lihtsalt ärkvelolekust erinev seisund, vaid keha dünaamilise ja aktiivse tegutsemise aeg, mil toimuvad keerukalt reguleeritud füsioloogilised protsessid. Hea, kvaliteetne uni on vajalik kõigile, eriti aga kasvueas noortele.

Une viis staadiumi

Esimene – kerge uni, kuni kaks minutit. Keha lõdvestub, lihastoonus alaneb. Selles staadiumis võib kohata ootamatuid lihasetõmblusi (näed näiteks kukkumist ja võpatad end üles).

Teine – uinumine, umbes 20 minutit. Lihastoonus on mõõdukalt alanenud, südametöö ja hingamine aeglustuvad.

Kolmas – algab sügav uni, mis hõlmab uneajast 3–8%.

Neljas – sügav ehk deltauni. Lihastoonus on madal, silmad ei liigu. Magajat on raske äratada. Selles staadiumis esineb inimestel uneskäimist või -rääkimist.

Viies – REM-une faas, kiire ehk paradoksaalne uni. Sel ajal näeb inimene unenägusid. Tekib umbes 70–90 minutit pärast uinumist.

Unevajadus vanuseti

  • 0–2 kuud    12–18 tundi ööpäevas
  • 3–11 kuud   14–15 tundi
  • 1–3 aastat   12–14 tundi
  • 3–5 aastat   11–13 tundi
  • 5–10 aastat  10–11 tundi
  • 10–17 aastat   8,5–9,5 tundi
  • Täiskasvanud ja eakad inimesed  7–9 tundi

Vananedes

uneaeg lüheneb, muutub pindmisemaks ning väheneb sügava ja REM-une aeg, sagenevad öised ärkamised, uni muutub katkendlikumaks. Vanusega langeb organismis melotoniinitase ja arvatakse, et eakate uneprobleemid võivad olla sellega seotud.

Melatoniin on käbikehas sünteesitav unehormoon. See reguleerib organismi bioloogilist kella, kutsudes esile une. Melatoniin on ka tugev antioksüdant, mis aitab organismil välja puhata, tugevdab immuunsust ning aitab säilitada organismi nooruslikkuse.

Teatud unehäirete ravis ja ajavahega harjumiseks pikkadel reisidel kasutatakse melatoniinipreparaate. Käsimüügist saab seda paljudes maailma riikides, kuid Euroopa Liidus on see retseptiravim.

Unetuse rekord

Inimese rekordiline ärkvelolekuaeg on registreeritud 18 päeva 21 tundi ja 40 minutit. Kuigi terve inimene on katsetingimustes suuteline ärkvel püsima 8–10 ööpäeva, on meil vajadus magada igal ööl siiski vähemalt 7,5–8 tundi.

Norskamine ja uneapnoe

Isa või vanaema norskas kõrvaltoas nagu vana traktor? Norskamine kipub geenidega edasi päranduma ja võib kaasa tuua unehäireid. Kui peale norskamise hakkavad painama öised hingamispausid, on tegemist unelämbustõve ehk uneapnoega. Sel juhul lõtvuvad ja vajuvad ülemised hingamisteed kokku kas osaliselt või täielikult.

Uneapnoe ajal langeb veres hapnikutase, suureneb süsihappegaasi sisaldus ning see kutsub esile aju hingamiskeskuse erutuse ja stressihormoonide paiskumise vereringesse. Nähtamatu vaenlasega võitlemiseks hapniku nimel aitavad hormoonid ajul virguda, kiireneb südametöö ja tõuseb vererõhk. Et tuua organismi lisahapnikku, peab keha öö jooksul kulutama lisaenergiat ja öise möllu tõttu ärkab inimene hommikul väsinult.

Uneapnoe sümptomid:

  • norskamine,
  • rahutu uni,
  • hingamisseiskused ja katkendlik hingamine,
  • öine higistamine ja tihe urineerimine,
  • mälu ja keskendumisvõime halvenemine,
  • kõrvetised,
  • kaalutõus,
  • pidev väsimus ja päevane unisus.

Pikaaegse unevaeguse korral

  • nõrgeneb keskendumisvõime ja mälu,
  • halveneb meeleolu,
  • häirub seksuaalfunktsioon,
  • suureneb rasvumisrisk,
  • võivad välja areneda ainevahetus- ja südame-veresoonkonnahäired.

Millal otsida abi?

  • Sul on raske magama jääda, ärkad öösiti tihti üles ja hommikuti liiga vara;
  • oled ärgates endiselt väsinud ja see tunne saadab sind terve päeva;
  • sul on raske autoroolis ärkvel püsida; sul on probleeme kõrge vererõhuga, mis ei allu ravile.

Paranda oma und!

  • * Püsi normkaalus ja ole päeval füüsiliselt aktiivne!
  • * Ära tarvita une parandamiseks alkoholi ega rahusteid!
  • * Vii sisse igapäevane unerutiin: uinu ja ärka kindlal kellaajal, tee rahulikke tegevusi hämaras tund enne uinumist, järgi sama režiimi ka nädalavahetustel.
  • * Hoia magamistoa temperatuur madalam kui teistes tubades.
  • * Ära tee rasket treeningut kaks-kolm tundi enne uneaega.
  • * Ära lülita öösel ärgates valgusteid sisse, sest tugev valgus stimuleerib organismi tootma hormoone, mida on vaja ärkamiseks.

Allikad: unearst Mae Pindmaa, väliskirjandus, www.unekliinik.ee

Artikkel ilmus ajakirja Tervis Pluss 2013. aasta maikuu ajakirjas.

0 kommentaari