Jaga:     
Uudised

Kas kaal ei lange DIEETIDEST hoolimata?

’Tere tulemast dieedimaailma. Et saada vormi suhteliselt lühikese ajaga, soovitatakse minna süsivesikutevasele ent hästi valgu ja rasvarikkale toitumissüsteemile. See hoiab kõhu pikalt täis ja maitseb hästi’’ kõlab asjapulga soovitus. ‘’Kust selline jutt? Toit olgu ikka süsivesikuterikas! Rasv näiteks sisaldab liigselt kaloreid ja raskendab lisakilodest vabanemist,’’ ei jää teine võlgu. Igal kevadel lume sulades tuleb pinnale aga rikkalikult uusi veidraid toitumissoovitusi. Tihti kätkevad need trendidieedid endas ühe makrotoitaine liigset piiramist. Edulugudega pole kitsi ükski pool. Miks on aga nii, et dieeti jälgides ei lange kaal kohe kuidagi ja isegi vaat, et tuleb juurde? Kas tõesti saab kaalulangetuse vaid makrotoitainete mõõdusuhte muutmise kraesse veeretada?

MAKROTOITAINED

Iga päev annab tasakaalustatud toit meile tuhandeid kilokaloreid ehk energiat. Kolm suuremat makrotoitainet ehk põhitoitainet, mida organism vajab grammides, on süsivesikud, rasvad ja valgud. Too trio annab meile kütust mõttetööks, ainevahetuse normaalseks toimimiseks ja muudeks igapäevasteks toimetusteks. Kui sissesöödud kalorite hulk (energia) on võrdeline kulutatud energiaga, siis püsib kehakaal muutumatuna. Sellest tulenevalt ütleb lihtne talupoja loogika, et ülesöömise puhul peab keha saadud energiat kuskil talletama. Meie keha suurimaks energiareserviks ongi just kõhnardite halvim unenägu – rasvkude. Ta ei küsi, kas oled üleliigsed kalorid manustanud rasvadest, süsivesikutest või valkudest. Talletamine toimub sellest hoolimata.

VALGURIKKAD DIEEDID

Eelmisest postitusest johtuvalt teame, et valgud seeduvad kehas väiksemateks ühenditeks ehk aminohapeteks. Seega meie kehal ei ole otseselt vaja valke per se, vaid just üksikuid aminohappeid. Erinevas ajahetkes suudame talletada umbes 100g aminohappeid, mida organism kasutab lihaskasvuks, immuunsüsteemi toimimiseks või näiteks hormoonide sünteesiks. Seega, vastupidiselt levinud arvamusele, ei hakka valgurikkaid toite süües muskel vuhinal kasvama. Lihased arenevad tänu hormoonide ja füüsilisest aktiivsusest tingitud stiimulitele.

Olgu taas mainitud, et valkude esmane ülesanne ongi seotud just ehitusliku ja stuktuurse rolliga. Organismi prioriteet ei ole toota valkudest energiat, sest see on ebaefektiivne protsess. Kui aga pidevalt valgurikka toiduga liialdada, peab ainevahetus adapteeruma ning hakkama ka valkudest energiat tootma. Kui nüüd organism seda energiat ära ei kasuta, muundatakse järjestikused aminohapped rasvhapeteks ja talletatakse rasvkoes. See juhtub siiski ainult juhul, kui päevane energiavajadus on ületatud.

SÜSIVESIKUTERIKKAD DIEEDID

Süsivesikute ülesanneteks on täita lihastes ja maksas olevad glükoosivarud (glükokeegi näol) ja olla keha esmaseks energiaallikaks. Võrreldes valkudega varieerub süsivesikute osakaal energiatootmiseks vastavalt ülesöömise hulgale. Kuna veresuhkru taseme säilitamine tervise jaoks hädavajalik, siis süsivesikutevaesel perioodil kasutab keha glükoosi energiana väga minimaalselt ning vastupidiselt, süsivesikuterikkal perioodil aga küllaldaselt. Teiste sõnadega kohaneb glükoosi kasutamine energiaallikana kiiresti tarbitud süsivesikute hulgale.

Sarnaselt valkudega, talletatakse üleliigsed süsivesikud otse rasvkoeks. Seda taas ainult tingimusel, et päevane energiavajadus on täis söödud. Konks on aga selles, et glükoosi sünteesimine rasvhapeteks on energiakulukas ning seda ei juhtu enne kui kõik glükoosivarud on lihastes ja maksas täidetud. Veelgi enam, on täheldatud, et isegi liigse veresuhkru korral varutakse sellest vaid väga väike osa. Seda selle pärast, et keha peab kulutama umbes 25% sellest energiast, mida ta soovib tallele panna. On märgatud, et ülekaalus või rasvunud inimeste ainevahetus sünteesib süsivesikutest kergema vaevaga rasvkude kui normaalkaalus inimeste oma. Seega võib neil inimestel tekkida tunne, et üksküik kui vähe rasva ma ei sööks, siis kaalunumber ikka tõuseb. See tuleneb tõsiasjast, et nende organism hoiab isegi väiksest süsivesikutehulgast kinni. Seda öeldes, ei ole normaalkaalus inimesed igavesti kaitstud – pikaaegne energiavajaduse ületamine süsivesikutega lõppeb siiski ka neile rasva talletamisega.

RASVARIKKAD DIEEDID

Erinevalt valkudest ja süsivesikutes, ei muutu rasvade üleküllusel ainevahetuse mehhanism neid soosivaks. Ehk siis keha ei ole prioriteediks seadnud rasva kasutamist teistel eesmärkidel, kui selleks on energiavarude kogumine. Peaaegu kõik üleliigne rasv liigub edukalt rasvkoesse, kus ta siis ka nii-öelda hoiule pannakse. Keha kulutab vaid 5% sellest energiast, mida ta rasvade näol tahab alal hoida.

MUUGIME KÕIK DIEEDID LAHTI

Nagu ka avaparagrahvis sai mainitud, lendleb sõnakõlkse ja lubadusi ilusast figuurist nende imedieetide näol internetis igapäevaselt. Valgurikaste dieetide eelis on tõik, et nad on hästi kõhtutäitvad. Süües ära väga suure lihatüki, ei taha me magustoidust mõeldagi. See aga justnimelt vähendab isusid. Peale vähenenud isu, on valgurikkal dieedil üsna vähe mitmekesisust. Ainult liha ja munad, kala ja oad, pähklid ja veelkord liha – ongi suht vist kõik? Olgu ära mainitud, et inimene armastab valikut. Mida rikkalikum toidusedel, seda suurem ka isu. Neil kahel põhjusel töötab ka valgurikas dieet – sa lihtsalt sööd väiksemast isust tingituna vähem kaloraaži. Samas, isegi kui näpuga dieediraamatus järge ajada ja kurta kaaluseiskumise üle, siis paraku võib üleval toodust järeldada, et energiabilanss pole piisavalt negatiivne. Jah, ka valgurikkal dieedil võib kaalus juurde võtta.

Süsivesikuterikkad dieedid propageerivad komplekssete süsivesikuterikast toitumist. See tähendab, et toidusedelis olgu esindatud täisteraviljad, juurviljad, puuviljad, oad ja läätsed (pane tähele, et välistatud on lihtsuhkur, töödeldud toit, koogid, küpsised). Süües vaid taimseid ning kiudainerikkaid toite, lõppeb täiskõhutunne ning madal kaloraaž kaalulangusega. Ega siin mingit muud seletust polegi. Rasvarikas dieet toimib valgurikka toitumisega samal põhimõttel – vähendada isu ja näksimist. Kui pole isu ja tahtmist palju süüa, siis langeb ka kaal.

KAALULANGUSE PÕHJUS EI OLE MAKROTOITAINETES, VAID KOGUKALORAAŽIS

Kuigi tavaliselt võib valkude panust energiatootmiseks pidada tagasihoidlikuks – on tal ju kehas muud funktsioonid – siis tõuseb nende panus liigtarbimisel. Sarnaselt valkudele toimub ka süsivesikute kasutamine energiaks. Esmalt täidetakse glükogeenivarud, säilitatakse veresuhkru tase ja alles siis hakatakse tootma rakkude tarvis energiat. Erinevalt kahest eelnevast makrotoitainest, ei ole rasvade kasutamine energiaks korrelatsioonis sissesöödud rasva hulgaga. See tähendab, et mida rohkem on toitumises süsivesikuid ja valke, seda vähem kasutatakse rasva energiaks. Kõik üleliigne läheb otsejoones rasvkoesse. Lisakilode mittesulamise põhjus ei ole makrotoitainetes, vaid kogukaloraažis. Kui sa sööd rohkem kui tarvis (isegi kui sulle nii ei tundu), siis keha paratamatult talletab energia näljahäda puhuks.

KUIDAS TERVISLIKULT KAALU LANGETADA?

Pole miski ime, kuulda ka minu suust, et dieedid ei ole loodud pikaaegselt järgimiseks ning alustada tuleks tervisliku toitumise ja piisava füüsilise aktiivsusega. Ürita oma päeva alustada täitva ja tervisliku hommikusöögiga, sest siis ei teki ta poole päeva peale meeletuid isusid. Rihi viie puu- ja juurvilja portsjoni peale päevas. Viljad on toitvad, pakitud vitamiinide ja mineraalidega ning aitavad kaasa seedimisele. Kui kokkad pastat, siis eelista täisteratooteid. Kiudainerikkad pastad, riis ja leib seeduvad aeglasemalt ja seega aitavad sul kauem kõhu täis hoida. Ürita piiri pidada karastusjookide ja alkoholiga. Neist saad palju tühje kaloreid ja suhkrut. Viimaseks, vali vastavalt oma soovile mõni kehalist aktiivsust soosib tegevus. Piisab ka reipast jalutuskäigust või kergest jooksust – tähtis on olla järjekindel.

Loe ka teisi Tervisefoorumi postitusi http://tervisefoorum.ee/category/blogi.

0 kommentaari