Jaga:     
Uudised

SHINDO: Keha ja meel vabaks ning paindlikuks

Öeldakse, et mida paindlikum on inimese keha, seda paindlikum on tema meel ja seda rohkem võib ta tunda end vabana. Shindoinstruktor Kadi Padar tutvustab, kuidas shindo abil seda saavutada.

Mis on shindo?

Shindo on lihtne eneseabi- ja enesekorrashoiumeetod, mis koosneb massaažist, meditatsioonist ja venitusharjutustest. Tegu on lihtsate ja tõhusate venitusharjutustega, mis lõdvestavad keha ja vaimu. Sõna “shindo” tähendab südame suunamist. Meetod on pärit Jaapanist ja selle looja on sensei Kazuko Kuratomi. 

Millist mõju shindo organismile avaldab?

Shindo venitusharjutusi tehes pööratakse tähelepanu nendele kehapiirkondadele, mida läbivad meie 12 peamist energiameridiaani. Venitused avavad energiameridiaane ja ühtlasi aitavad hoida neid avatuna. Kui energia liigub takistusteta, oleme terved ja teovõimelised. Inimene on tervik ja nii on ka igal organil meridiaanide kaudu täita oma ülesanded energia liikumise süsteemis. Samuti on iga organ ja kehapiirkond seotud erinevate emotsioonidega. Venitused aitavad vabastada kinni jäänud emotsioone. Keha vedelike ja energiate voolamine paraneb, mille tulemusel suudab organism väljutada toksilisi aineid.

Kuidas näeb välja shindo venitusharjutuste tund?

Shindo tund toimub tavaliselt rühmades. Alustuseks räägib instruktor shindo toimest kehale ja vaimule. Seejärel seletatakse lahti iga venitus eraldi, vastava meridiaani toimeala ja seotus emotsioonidega. Kuna venituses olles hingatakse sügavalt kõhupiirkonnast, harjutatakse ka õiget hingamist. Sel ajal, kui rühm venitusi sooritab, käib instruktor ringi, aitab masseerides ja siludes valulikke kohti lõdvestada, julgustab emotsioone kogema ja vajadusel korrigeerib asendit. Iga venituse vahele jäetakse piisavalt pikk aeg, et harjutaja saaks kogeda meridiaani venituse toimet. Tunni lõpetab lühike meditatsioon, et inimesel oleks võimalik kuulata oma südame häält.

 Millised meridiaanid, organid ja emotsioonid on omavahel seotud?

Emotsiooni ja organi seos on vastastikkune: kui organ on nõrk, tekib teatud emotsiooni sagedamini, ja kui emotsiooni on palju, muutub organ nõrgaks.

1. Kopsu-jämesoole meridiaan
Venituse toime: kurbus, mure, süütunne, soov teha õige otsus, otsustamisega seotu, solvumine, oma seisukoha otsimine. Kui see meridiaan on vaba, tunneb inimene end stabiilsena.
2. Maksa-sapipõie meridiaan
Venituse toime: viha, vimm, julgus, kannatus, läbisurumine, vastupidamine, agressiivsus, äkilisus, enesekesksus. Vabanedes on inimene kannatlik ja vastupidav.
3. Neeru-põie meridiaan
Venituse toime: hirm, kartlikkus, ebakindlus, ehmumine, tahe.
4. Südame-peensoole meridiaan
Venituse toime: rõõm, armastus, vihkamine, vaimustus, rahulikkus, erutus.
5. Südamepauna-kolmiksoojendi meridiaan
Venituse toime: sisemine tasakaal, hormonaal- ja närvisüsteemikontroll, seksuaalenergia.
6. Mao-põrna meridiaan
Venituse toime: skeptilisus, liigemotsionaalsus, raskemeelsus, harmoonia, intelligentsus, hädaldamine. Kui see on tasakaalus, suureneb empaatiavõime.

Kas venitusi võib praktiseerida ka üksinda?

Shindo venitusharjutusi võib ja ongi soovitatav praktiseerida ka üksinda. Siiski tasub kas või paaril korral instruktoriga kohtuda ja tema juhendamisel harjutused läbi teha. Samuti nõu küsida, kui on mõni terviseprobleem. Shindo-venitusi võib teha regulaarselt iga päev või vastavalt vajadusele. Alati ei pea läbi tegema kõiki venitusi, võib teha ainult ühe või paar. Oleneb, mida keha vajab.

Kuidas toime tulla emotsioonidega, mida venitused paratamatult kehas vallandavad?

Eesti inimene on vaoshoitud ja teda tuleb päris palju julgustada, et ta tunneks end turvaliselt emotsioone kogedes ja neid vabastades. Kõige hullem on, kui venitust tehes tõuseb emotsioon pinnale ning inimene surub hambad risti ja neelab selle alla tagasi. Sel juhul võib see tema keha ja vaimu päris korralikult lammutada. Emotsioonidega on sama nagu loodusega, pärast äikest ja tormi on õhk palju puhtam ja päike tuleb alati välja. Lihtsalt ei tohi seda tormi enda sees karta. Meie keha vajab pingetest vabanemist. Hea oleks sel ajal võtta aega iseendaga olemiseks. Armastada ja aktsepteerida end ka vihasena. Pärast tänada ja hellitada ennast, näiteks soojas vannivees, või teha midagi lõõgastavat.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2013. aasta septembrikuu numbris.

0 kommentaari