Jaga:     
Uudised

LAPSEVANEMATELE! Kui väikelaps on toidu suhtes liiga valiv

On hommik ja algamas uus päev. Heas usus keedad oma perele, seal hulgas aastasele põnnile putru. Serveerid hommikusöögi ja lisad kaunistuseks isegi mõned värsked marjad – seekord näiteks maasikad. Jõuab see õdus hetk vaid minuti kesta, kui jääb kõlama selge ja kõlav EI TAHA. ‘’Mismõttes ei taha, sa pole öö otsa söönud. Pead küll sööma,’’ mõtled sa endamisi lootes, et ehk ta mõne ampsu ikka võtab. Pearaputus, taldrik kaarega nurka ja demonstratiivne tantrum korduvad samamoodi järgmistel toidukordadel. Kas see on lapse normaalne käitumine? Kui laps midagi ei söö, ei võta ta ju piisavalt kaalus juurde? Või olen ma hoopis läbikukkunud vanem? Need ja mitmed teised küsimused tiirlevad paljude väikelaste vanemate peas.

MIKS LAPSED PIRTSUTAVAD?

Näilise pirtsakuse taga on tegelikult evolutsiooniline seletus. Erinevalt praegustest vati sees kasvavatest lastest, kelle igat sammu valvavad kohusetundlikud ema ja isa, oli meie esivanemate lastel omasoodu kasvamislugu. Nemad elasid sõna otseses mõttes näpud mullas, avastasid iseseisvalt ümbritsevat keskkonda, pistsid suhu tundmatuid marju, seeni ja juurikaid. Samal ajal tegelesid vanemad koriluse või küttimisega ega pannud suurt rõhku järelvalvele. Nagu sa ilmselt aimad, on selline tegevus päris ohtlik. Et vältida mürgistust, on lapsed justkui programmeeritud sülitama välja kõik toidud, mis on vähegi hapud või mõrud. Seega ära ole üllatunud, kui sinu heas usus pakutud ühepajatoit puutumata jääb. Varu kannatust.

MAGUSTOIDUD ON LASTE LEMMIKUD

Huvitaval kombel on lapsed sünnipäraselt maiasmokad. Neile meeldivad kõik magusad toidud nagu näiteks emapiim, puuviljad, kommid ja suhkrujoogid. Peale mürgistusohu (küpsed puuviljad on ju mõnusalt magusad, toored see-eest aga hapud), seletab sellist magusalembelisust laste bioloogiline vajadus lisakalorite järgi. Vanasti pakkusid kasvuspurdiks vajaminevat lisaenergiat mesi, marjad ja puuviljad. Praegu on selleks šokolaad, jäätis ja küpsised. Kui neile loomuomastele maitse-eelistustele igapäevaselt järgi anda, võib see pikemas perspektiivis lapse tervislikult toitumisele vee peale tõmmata. Kuna väljakujunenud harjumus süüa vaid magusaid toite võib jääda domineerima, vilistatakse hilisemas eas uutele enamus puu- ja juurviljadele.

KUIDAS SUUNATA LAST TERVISLIKUMALT TOITUMA?

#1 Korralda söögikorrast peresündmus. Kui võimalik, kaasa ka temavanuselisi lapsi.

Põhjendus: Lapsed õpivad kõige paremini imitatsiooni teel. Seega, kui lauas viibivad nii ema, isa, vennad kui ka õed, seostab laps söögikorda söömise ja mitte mängimisega. Mõned väikelapsed söövad paremini olles koos endavanuseliste lastega. Näiteks võivad söömisharjumused drastiliselt paraneda just lasteaeda minnes.

#2 Pane paika kindlad söögiajad.

Põhjendus: Lapsed vajavad päevakava ja rutiini. See pakub neile turvatunnet ja teadmist, mis neid päeval ees ootab. Kuna väikelaste maod on täiskasvanute omast palju väiksemad, peavad nad energiataseme hoidmiseks sööma regulaarselt. Seega ürita luua söögikava, mis koosneb kolmest toidukorrast ja kahest snäkist. Põhikordadena paku nii soolast kui ka magusat toitu. Magustoiduks vali näiteks jogurt küpsete puuviljadega. Snäkkidena paku sõrmetoite ehk midagi, mida laps saab käte vahel mureda ja siis ise suhu pista. Toidukordi sättides võta arvesse lapse unerütmi, sest väsinuna langeb ka söögiisu.

#3 Ole positiivne.

Põhjendus: Lapsed õitsevad tähelepanu ja kiitust saades. Kasuta see olukord enda jaoks soodsalt ära. Kui laps on söönud kasvõi natukene, siis kiida teda selle eest. Järgmine kord võtab ta juba rohkem. Lisaks sellele, lausu positiivseid kommentaare ka enda toidu kohta. Vanemad on lastele tugevaks eeskujuks ning kuuldes neid ütlemas: ‘’See supp on täna tõesti hästi välja tulnud,’’ suhtuvad ka nemad taolistesse toitudesse tulevikus positiivselt.

#4 Igal toidukorral paku lapsele midagi, mis on talle mokkamööda.

Põhjendus: Eelnevalt mainitud turvatunne väljendub ka väikelaste toiduvalikus. Nad eelistavad tuttavaid maitseid. Uutele toitudele krimpsutavad vaid nina ja lennutavad taldriku kaarega põrandale. Lapsevanemana soovid, et pisipõnn sööks võimalikult tervislikult ehk palju erinevaid puu- ja juurvilju. Olenevalt lapsest võib uue maitse tutvustamine võtta aega kuni kümme korda. Seega, ära anna alla esimese keeldumise peale vaid jätka proovimist. Et mitte muuta toidukorda lapsele vastikuks, lisa toidukorda alati mõni toit, mis talle väga meeldib.

#5 Kaasa laps toiduvalmistamisse.

Põhjendus: Selles eas põnnid on väga uudishimulikud ja tahavad kõike kätega kompida. Lubades tal toitu katsuda ilma eelduseta, et ta seda sööma peab, loob see sobiva amotsfääri positiivseks kogemuseks. Sageli rändavad juurviljadega kaetud käed mingi hetk ka suhu, mille läbi toimub esmane positiivne kogemus tolle toiduga. Kui laps näeb neid samu valmistatud toite söögilauas, on ta suure tõenäosusega neid ise ka tulevikus söömas.

MIDA MITTE TEHA?

#1 Ära sunni last sööma ega nõua taldriku tühjaks söömist.

Põhjendus: Terved väikelapsed reguleerivad oma isu vastavalt füsioloogilistele vajadustele. Sageli testivad lapsed toidukordadel oma autonoomsust ja võimu vanemate üle. Pidev survestamine tekitab frustratsiooni ja hirmu järgmise toidukorra ees. Sestap ära suru lapse tundeid alla, vaid aktsepteeri, kui ta on lõpetanud.

#2 Ära too keeldutud toidule uut asendust.

Põhjendus: Lapsed hakkavad sellist käitumist kiirelt ära kasutama. Pikas perspektiivis paku lapsele sama toitu, mida sööb ka ülejäänud pere. Aktsepteeri, et mõned toidud meeldivad talle vähem ja mõned rohkem. Alati paku midagi, mis sa tead, et talle kindlasti meeldib.

#3 Ära kasuta magustoitu preemiaks.

Põhjendus: ‘’Kui sa taldriku tühjaks sööd, siis sa saad jäätist ka,’’ on midagi, mida me kõik oleme oma vanematelt või vanavanematelt kuulnud. Nii talitades õpib laps kiiresti, et magustoit on midagi palju paremat kui soolane söök. Täiskasvanuna võib too laps eelistada vaid magusaid ja rasvarikkaid toite, mis võivad tekitada kaaluprobleeme.

#4 Ära sunni last istuma söötmistoolil rohkem kui pool tundi.

Põhjendus: Olenevalt lapsest, kestab keskmine toidukord umbes 20-30 minutit. Tunniajane söögikord, ei pane last rohkem sööma, vaid hoopis vastupidi, võib teda ärritada. Väikelapsed on loomu poolest püsimatud ja pikalt ühe koha peal paigalistumine väsitab neid. Isegi kui laps keeldus lõunasöögist, ära anna talle kohe peale lõpetamist uut oodet. Nii õpivad lapsed ruttu sind ära kasutama, sest nad teavad, et sa annad nende isudele järele. Parem on oodata järgmise snäkini, sest selleks ajaks on tal ilmselt kõht juba päris tühi.

TERVED LAPSED END EI NÄLJUTA

Tegelikult on mahavisatud toit, kleepuvad põrandad ja pettunud vanemad sageli ühe kuni kolmeaastase lapse söömisejärgne miljöö. Toidust keeldumine sellel ajaperioodil on tegelikult normaalne etapp, mida läbivad enamik väikelapsi. Loomulikult tekitab lapse söömata jätmine vanemates hirmu ja süütunnet. Senikaua kuni su laps on aktiivne, rõõmus, kasvab vastavalt kasvukõverale ja ei ole haige (kõhukinnisus, aneemia), siis saab ta piisavalt toitaineid, isegi kui see sulle nii ei tundu. Olgu öeldud, et terved lapsed end ei näljuta. Nad reguleerivad ise oma söögiisu ja on teinekord pika päeva ilma midagi söömata, aga järgneval päeval nosivad suuri portsjoneid. Seega vaata toidu hulka pigem nädala lõikes. Säilita positiivsust ja talita vastavalt eelpool antud nippide järgi. Kui sulle tundub, et situatsioon on talumatu ja väljapääsu ei paista, siis võta ühendust pere- või lastearstiga.

Loe ka Tervisefoorumi teisi postitusi http://tervisefoorum.ee/category/blogi.

0 kommentaari