Jaga:     
Uudised

Treeni koos LEMMIKLOOMAGA

Neli käppa, ohtralt võhma, lakkamatu soov veeta sinuga aega, valmisolek kuuletuda – koer võib olla parim partner, keda jooksurajale seltsiliseks vedada. NB! Esmalt vali õige tõug ja varu kannatust arukaks koolitamiseks. 

“Kehakaalu langetada oli meie mõte juba siis, kui esimese koera peale mõtlesime,” räägivad koeraomanikud Katrin Vellesalu ja Jaakko Vaahtoniemi. “Koera hankimine tähendab ka otsust pühenduda iga päev liikumisele.”

Nüüd täidavad Katrini ja Jaakko vaba aega treeningud ja harjutused koos karvaste sõpradega. Suvel nad matkavad, sörgivad maastikul, sõidavad jalgrattaga, orienteeruvad, talvel suusatavad. Katrini ja Jaakko peres on kaks Saksa lambakoera – pikakarvaline viieaastane tüdruk Heleros Tara ja nelja-aastane poiss Heleros Argon. Mõlemat on pererahvas koolitanud juba kutsikaeast.

“Koer on liikuva inimese parim sõber,” ütleb Jaakko. “Viib mõtted eemale pingutuselt ega räägi kellelegi, kui vahepeal hinge peaksid tõmbama. Ta paneb sind jooksurajal nägema muudki kui oma jooksukingade ninasid.”

Kui tahad koerast head seltsilist trennis, tuleb talle õpetada kuulekust ja korralikku käitumist. “Kui ma jooksen, on koer mul “tööl”, mis tähendab, et ta jääb peremehe lähedale, olles olenevalt liikumise iseloomust kas ees, küljel või taga, kuulab käske ja on igal juhul kontrollitav. Mida suurem “liiklus” jooksurajal on, seda kuulekam peab koer olema. Koer ei tohi mingil juhul segada teisi ega takistada rajal liikumist.”

Kus koeraga sportida?

Jaakko teab, et kõik jooksurajal viibijad ei ole koerasõbrad. Osa inimesi tõesti kardab vabalt liikuvat koera. “Koeraomanikuna püüan alati ennetada olukordi nii, et vastutulija näeks selgelt, et koer on kontrolli all. Kui märkan, et inimene ikkagi kardab mööduda, võin ma tee äärde minna ja käskida koeral oodata, kui inimene on möödunud. Sel põhjusel valin ma koeraga sportimiseks meelsamini sellise maastiku, kus teele satub võimalikult vähe vastutulijaid ja ma saan rohkem keskenduda liikumisele, mitte koera juhtimisele.”
Tavaliselt päästab Jaakko koerad treeningu lõpus vabaks, laseb neil omi asju ajades pisut ringi luusida ning teeb mõne lõbusa mängu. “Meie koertele meeldib visatud palle või puuoksi jahtida, seetõttu kasutame seda premeerimiseks. Preemia võib olla erinev. Peaasi, et see pakub koerale rõõmu.”

Kas teie jooksete oma koeraga?

Kui inimese ja koera vahel puudub klapp, teab aastakümneid koeri treeninud ja koolitanud Alla Petrova küsida: “Kas te jooksete koos oma koeraga?” Nii jah- kui ka ei-vastus võivad märku anda probleemist omaniku ja looma vahel. Üks mure on see, et peremees ei õpeta koera, kel puudub seetõttu distsipliin ja ta ei oska oma liigset energiat mõistlikult suunata. Kuid probleem on ka siis, kui omanik ei suhtu oma jooksupartnerisse hästi. “Inimene tahab, et koer jookseks tema kõrval. Aga väljas on koera jaoks nii palju infot – see on nagu internet,” selgitab koerte käitumise spetsialist. “Koer ei saa aru, miks ta peab nagu kott oma peremehe kõrval olema. Ta ei tohi nuuskida, kuhugi minna, tal ei tohi olla mingeid emotsioone. Ja siis tekibki konflikt.”

Koer nõuab autoriteeti

Mahasurutud koer lepib kõigega, kuid läheb sellest stressi. Kusjuures tempo ega distants pole koerale pea kunagi probleem, küll aga peremehe suhtumine temasse.

Et loomake stressivabalt ja rõõmuga oma omanikku sportimisel saadaks, tuleks ta õigesti välja treenida ja teda motiveerida. Tasub minna koertekooli, kuid head loomatundjad võivad ka ise välja mõelda motivatsioonipakette, millega sõpra treeninguks truult lippama meelitada.

Iga koer jooksmiseks siiski ei sobi. “Koer ei tohi olla teistele ohtlik. Agressiivne loom näeb maailma teistmoodi ja võib teatud olukordades üle reageerida. See iseloomustab näiteks Kaukaasia lambakoeri, kelle hulgas leidub siiski ka pehmema iseloomuga isendeid.”

Sellist tõugu koertel, keda on põlvest põlve aretatud jahtimiseks, näiteks terjerid, setterid, labradorid ja kuldsed retriiverid, on looduses väga palju huvisid, ja nemad ei sobi rangel viisil jooksmiseks. Väljas liikudes hakkavad koeral tööle jahi-, sugu-, alalhoiu-, kaitse- ja mitmed teised instinktid. Koerale, kel on nimetatud instinktid eriti tugevad, tähendab nende mahasurumine tugevat stressi ja peremehel peab olema rohkem oskusi looma rahulikult jooksma suunata.

Milline koer valida sportimiseks? 

Hurt

Arvatakse vääriti, et hurdale meeldib joosta pikki kilomeetreid. Sprintideks ja lühikeseks sörgiks metsas on ta aga ideaalne. Paraku võivad tema tähelepanu püüda väiksed loomad. Hurdaga on lihtne jalutada, tänaval tema jahiinstinkt ei tööta. Inimese kõrval ta ei väsi ja tahab võimalikult kiiresti oma energiat raisata.

Pitbullterjer

Tugev koer ja hea treeningukaaslane. Talle on kasulik palju joosta. On väga aktiivne ja hea vastupidavusega. Peab olema hästi õpetatud, sotsialiseeritud, sest võib teiste koerte vastu olla agressiivne. Kui teda õpetada kontrollile alluma, teab ta hästi, mis on käsk ja keeld. Pitbullterjeri kõrval peab olema autoriteetne peremees.

Ameerika Staffordshire’i terjer

Sarnane pitbulliga, kuid suurema pea ja raskema kerega. Õige kasvatusega on adekvaatne ning saab läbi ka laste ja võõraste inimestega. Ootamatuste peale löövad tal instinktid kohe välja. Inimene, kes jookseb tema kõrval, peab olema autoriteet ning koer peab teadma, et peremees ei lase tal valesti käituda.

Austraalia karjakoer

Hea tööeetika teeb sellest keskmise suurusega koerast hea jooksupartneri. Teda on lihtne õpetada. Austraalia karjakoeras on kolli, dingo, bullterjeri, dalmaatsia ja kelpie tõugu, mistõttu ta võib olla väga vastupidav, vahel ka agressiivne. Võrreldes Staffordshire’iga suudab Austraalia karjakoer püsida paremini kontrolli all ja osaleda edukalt koeraspordis.

Austraalia lambakoer

Hea jooksmiseks, kuid peab harjutama, et ta ei hakkaks seda ringiratast tegema. Pikema karvaga kui Austraalia karjakoer, mistõttu tasub suvekuumuses temaga ettevaatlikumalt sportida. Lihtne välja õpetada. Treeningul võib kätte võtta tema lemmikmänguasja, öelda “Jookse!” ning ta püsib kõrval kilomeetreid ja on õnnelik, kui alles lõpus mänguasja kätte saab.

Bokser

Jooksmiseks üks parimaid koeri, kuid selleks tuleb teda kindlasti eraldi õpetada. Bokser on paraja suuruse ja karvastikuga, et aasta ringi treenida. Üldiselt sõbralik, kuid teda võivad häirida väiksemad loomad, sest boksereid on aretatud neid taga ajama. Väikse koonu tõttu tuleb teda rohkem jälgida kuumadel suvepäevadel. Erutub järsult ja võib olla äkiline. Kuna pole just väike, võivad looma ootamatud liigutused põhjustada jooksjale ebamugavust.

Dobermann

Suurepärane valvekoer, kuid sotsialiseerudes ka hea jooksupartner. Dobermann lausa vajab liikumist ja armastab suvel ujuda. Dobermannid on väga äkilised, ent leidub ka rahulikumaid isendeid. Isane dobermann on tugev ja väiksemale naisele liiga keeruline jooksupartner. Nii suurel koeral tuleb vanemast peast tähelepanu pöörata liigestele.

Foksterjer

Kui väga foksterjer ka inimest ei armastaks, on ta aretatud loomi jahtima. Enne kuuendat elukuud tasub teda hoolikalt harjutada teiste elusolenditega, et ta pööraks treeningul tähelepanu tegevusele, mitte haukumisele. Foksterjer on teiste koerte suhtes kartmatu – suurus talle ei loe. Kui sel väiksel koeral tuleb mõte rünnata, teeb ta selleks kõik. Foksterjerid on aretatud selleks, et nad läheksid rebaseurgu, võtaksid loomast kinni ega laseks ka hammustamise peale lahti. Alles siis, kui peremees koera sabapidi urust välja tõmbab, loovutab ta saagi. Muskulaarne keha ja atleediloomus muudab foksterjeri tõeliseks jooksusõbraks.

Jack Russelli terjer

Jack Russelliga on alati kõige rohkem probleeme, teda ei ole kerge koolitada. Koera kasutatakse palju agilitys, aga kui teda valesti kasvatada ja karistada, võib ta ka peremeest rünnata. Jack Russell on väga energiline ja stress tekib tal väga kergesti, kui ta ei pääse liikuma. Lihtsalt palli viskamisest talle ei piisa, koerale peab koos liikumisega pakkuma ka tegevust: otsimist, pääste- ja jäljetrenne. Joosta meeldib talle väga ja 10 kilomeetrit pole tema väikestele jalgadele mingi küsimus.

Saksa lambakoer

Pääste-, sõja- ja politseikoerana tuntud Saksa lambakoer on tööks loodud, tal on palju jõudu. Talle meeldib oma omaniku meele järele olla, kuid tiheda karvkatte tõttu ei tasu teda kuumal suvepäeval jooksurajale vedada. Ka peab vananeva koera liigestel silma peal hoidma. Need Saksa lambakoerad, kelle instinktid pole väga tugevad, sobivad elama nagu perekoerad. Tugevate instinktidega loom nõuab aga autoriteetset peremeest ja palju tegevust. Neid on lihtsam õpetada kõrval jooksma, kui neil on motivatsioon.

Siberi haski ja malamuut

Mõlemad on alati valmis omanikule heameelt valmistama. Nad on aretatud tõmbama, mistõttu on neid raskem harjutada käe kõrval jooksma. Lisaks armastavad need koerad ringis liikuda – seega tuleb jooksusõbra treenimiseks vaeva näha. Nagu Saksa lambakoerad, vajavad ka haskid ja malamuudid jahedamaid tingimusi.

Puudel

Kuigi puudlit seostatakse rohkem koertesalongide ja roosade käekottidega, on neil rohkelt energiat, et saata omanikku pikemal matkal või väiksel jooksul. Neile meeldib matkata ja solberdada vees.

Belgia lambakoer

Neid on nelja sorti, parim neist on malinois. Malinois võistleb oma tööomadustelt Saksa lambakoeraga. Teda kasutatakse armees ja politseis. Oskab olla agressiivne, kui aga seda külge mitte arendada, on Belgia lambakoera lihtne kontrollile allutada ja kerge motiveerida.

Borderkolli

Kuulekuses number üks maailmas. Kõige mugavam koer jooksmiseks.

Dalmaatsia koer

Dalmaatslased olid tuntud kui hobuste saatekoerad pikkadel teekondadel. Neil on rohkelt energiat.

Allikad: väliskirjandus ja koertekoolitaja Alla Petrova

Mis koer milliseks jooksuks?

* Pikk rahulik jooks (rohkem kui 15 km) – Ungari jahikoer, Jack Russelli terjer, Saksa lühikarvaline pointer, weimaraner, Dalmaatsia koer, puudel. Keskmine kehaehitus, head lihased tagajalgadel, mitte liiga raske kehakaal.

* Lühem ja kergem jooks (vähem kui 10 km) – hurt, pitbull, beagle, setter. Lihaseline ja lahja kehaehitus, vaimselt kohane pigem sprindiks kui sörgiks.

* Kiire jooks – Ungari jahikoer, Saksa lühikarvaline pointer, weimaraner, hurt, whippet. Keskmine ja sale kehaehitus, vaimne sobivus jooksuks.

* Jooks palava ilmaga – foksterjer, Ungari jahikoer, Rodeesia ridgeback. Pikk koon, lühike ja õhem karvkate ning saledam kere.

* Jooks külma ilmaga – malamuut, Saksa lambakoer, Šveitsi mägikoer, Siberi haski. Tihe karvkate ja jässakas kehatüüp.

* Jooks takistustega teedel – Saksa lühikarvaline pointer, Ungari jahikoer, weimaraner, borderkolli, Belgia lambakoer. Kindlajalgne ja kiire reageerimisvõimega.

* Kõige kuulekam rahvarohkes kohas – puudel, borderkolli. Mitteagressiivne, inimesele keskendunud, alluv, rahuliku meelega.

Allikas: Runner’s World ja koertekoolitaja Alla Petrova.

Kuidas meeldivalt harjutada?

* Hangi ümber vöökoha käiv jalutusrihm – käed jäävad mugavalt vabaks ega ole mõjutatud koera liikumisest. Nii on ka lihtsam koerale vajadusel maiust anda. Selline rihm ei sobi siiski väga suurte koerte jooksutamiseks, sest äkilise tõmbamisega võib õblukesem perenaine pikali kukkuda.

* Meelita koolitusel koera enda kõrval püsima maiustuste või lemmikmänguasjaga. Hiljem pole seda enam vaja.

* Trenni keskel tee paus venitusteks ja lase samal ajal koeral vabalt oma instinkte järgida – ringi joosta, nuuskida.

* Premeeri koera eduka treeningu lõpus.

* Koer ei oska öelda, kui tal kuskilt valutab – jälgi tema käitumist, kas ta istub või lamab teistmoodi, kas tema pilk on nukker. Haiget looma ära treenima sunni.

* Kuna koera koolitamine on pikk protsess, mis nõuab rohkelt teadmisi, küsi personaalset abi ja nõu koertekoolist.

Artikkel ilmus ajakirja Tervis Pluss 2013. aasta maikuu numbris.

0 kommentaari