Jaga:     
Uudised

VÄSIMUS! Kas tead, miks sa väsid?

Väsimust ei põhjusta üksnes pikad tööpäevad ja stressirohke elu, vaid ka meeleoluhäire, aneemia või mõni muu tõsine terviseseisund.

Kõigil on raskemaid päevi ja perioode, mille möödumisel on väsimustunne täiesti loomulik. Keha ja vaim vajavad pingutuse lõppedes turgutavat puhkust. Püsival väsimustundel võib aga olla palju põhjusi. Kroonilise väsimuse korral tasub nõu küsida perearstilt, kes määrab vajadusel uuringud.

1. Liiga vähe või liiga palju und

Loomulikult viib krooniline magamatus väsimuseni, kuid samamoodi võivad mõjuda üleliigsed voodis veedetud tunnid ja passiivsed päevad. Täiskasvanule piisab tavaliselt kaheksast unetunnist öö kohta. Selles, millise tundega üles ärgatakse, on oma osa unetsüklitel. Unetsükli lõpus ärkamine jätab värskema enesetunde. Leidub inimesi, kes arvestavad unetsüklite kestust ja määravad nende põhjal hommikuse äratuse aja. Üks unetsükkel kestab 90–120 minutit. Täpne aeg oleneb individuaalsest eripärast. Kõige mugavam on kasutada internetis leiduvaid kalkulaatoreid, näiteks www.sleepyti.me.

2. Kofeiini üleküllus

Kohv ja energiajoogid aitavad väsimustunnet korraks leevendada, kuid pikaajaliselt suurendavad need roidumust. Kroonilise väsimusega on tark kofeiinist järk-järgult loobuda. Äkilise mahajätmise korral võib enesetunne liialt kehvaks muutuda ja ilmneda kerged võõrutusnähud. Koguste järjepidev vähendamine toob hea enesetunde.

3. Aneemia

Rauavaegusaneemia sümptomite hulka kuuluvad kahvatu nahk, väljalangevad juuksed, keskendumisvõime puudumine ja püsiv väsimustunne. Rauavaegust põhjustavad nii rauavaene toit kui ka rauakadu verejooksude tagajärjel. Seega on aneemiakahtluse korral tähtis arsti juurde minna, et välja selgitada tekkepõhjused ja koostada raviplaan.

4. Krooniline väsimussündroom

Võib juhtuda, et kestev väsimus ei ole otseselt seotud ühegi seisundi ega haigusega. Termini üle on viimastel aastakümnetel palju vaieldud. Kui arst ei suuda leida allaandmatule väsimusele teist põhjust, siis võib lõppotsuseks jääda krooniline väsimussündroom. Sündroomil võib olla teisigi sümptomeid, näiteks lihasevalud ja mäluhäired. Raviks on kasutatud kognitiiv-käitumuslikku teraapiat ja antidepressante. Loomulikult toetab väsimusega võitlemist tasakaalustatud toitumine.

5. Diabeet

Diabeeti põdevad inimesed maadlevad enne ravi saamist sagedasti rusuva väsimustundega. Lisanduda võivad janutunne, sage urineerimine ja kaalulangus. Diabeedikahtluse korral lase kontrollida oma vere suhkrusisaldust.

6. Depressioon

Tüdimusele, rõhuvatele emotsioonidele ja kurbustundele lisaks võib depressiooni ajal esineda tunne, nagu oleks energiat kõvasti vähemaks jäänud. Depressiivne seisund häirib normaalseid unerütme. Nii võib vähese unega öö tekitada päeval veelgi suuremat väsimustunnet. Depressiooni korral tuleks minna perearsti juurde, kes suunab vajadusel psühhiaatri juurde, teatud juhtudel on abi ka psühhoteraapiast.

7. Ärevushäired

Lühiajaline ärev meeleolu on täiesti loomulik, kuid leidub inimesi, keda kimbutab ärevustunne pidevalt. Pideva muretsemise ja ärrituvusega kaasneb tihti väsimustunne, kuna organism on pidevast stressiseisundist kurnatud. Ärevushäirete taga võib olla mitmeid põhjusi, nagu psühholoogilised traumad või mõnuainete kuritarvitamine. Olenemata põhjusest on arsti juurde minek esimene samm, et kimbutava ärevusega hakkama saada.

Artikkel ilmus ajakirja Tervis Pluss 2013. aasta aprillikuu ajakirjas.

0 kommentaari