Jaga:     
Uudised

VABADE RASKUSTEGA treeningu võlu

Ma olen alati olnud suur funktsionaalse treeningu fänn. Sageli alustan treeningut lausega, et “tegu on kogu keha funktsionaalse treeninguga, mis...” Ent ehk sa mõtled nüüd, mis see siiski on, mille tähtsust ma koguaeg rõhutan?

Funktsionaalne treening (ingl functional training) on treening, mis kaasab töösse mitu suurt (või väiksemat) lihasgruppi korraga. Say what? Ehk treening, mis ei ole suunatud üksikute lihaste eraldi treenimisele, vaid pigem kasutatakse harjutusi, mis treenivad korraga tervet liigutuste kompleksi. Kusjuures treenimisel on oluline kasutada selliseid harjutusi, mis kaasavad töösse kooskõlastatult neid liigeseid ja lihaseid, mis on töös ka liigutustegevuse korral, mille sooritust me parandada soovime.

Näiteks oletame, et soovime kiiremini trepist üles joosta - kujuta nüüd ette, et oled esimesel korrusel ja kuuled, kuidas kodutelefon teisel heliseb ning sul on täpselt 8 sekundit, et kõne vastu võtta - paneb vist pingutama? Et aga oma liikumiskiirust astmetel, ja üleüldse sprintimise kiirust, tõsta tuleks valida treenimisel sellised harjutused, mis nõuavad antud liigutustegevusega küllaltki sarnast lihastevahelist koordineeritust. Siinkohal oleks hea idee teha kükke, eriti erinevas tempos kükkamisi (plahvatuslikke: 1 kiire ja 3 aeglast ning vastupidi), sest sarnasus suureneb veelgi.

Mida ma veel väga VÄGA naudin, on tuletada inimestele meelde, miks nad treenivad - ikka igapäeva elu kergendamiseks. Ja funktsionaalsed harjutused ongi sellised, mis on suunatud erinevate liikumiste täiustamiseks. Meie loomuses on liikumine - kõndimine, sörkimine, hüppamine, kummardamine, tõmbamine, tõukamine, pööramine jne, mis kõik vajavad erinevate luude, liigeste ning lihaste koostööd.

Jääd nüüd ehk mõtlema, mis ei ole funktsionaalne treening? Need on harjutused, mis teenivad “funktsionaalseid huve” võrdlemisi vähe, kuna lihased on isoleeritud ja keskkond kontrollitud. Puust ette ja punaseks: suurem osa harjutusi trenažööridel. Muidugi mõne üksiku väiksema lihase (näiteks õlavarre kolmpealihas) jõutaseme parandamiseks, mis võib suures liigutustegevuses olla nõrgaks lüliks, on masinad igati teretulnud abivahend!

Seega jõuangi  l õ p u k s  vabaraskuste kasutamise kasulikkuse juurde:

  • Vabaraskuste abil sooritatud harjutuste puhul peab su keha kasutama igat kui viimast väikest lihast, et hoida end stabiilsena raskuse tõstmise või langetamise ajal. Näiteks tugevdame seeläbi, peaaegu, et alati, oma kerelihaseid.
  • Kui kasutad eraldiseisvaid raskusi erinevate kehapoolte, näiteks parem ja vasak käsi, treenimiseks, siis suure tõenäosusega treenid neid enam võrdselt. Sageli kipuvad kehapooled balansist välja minema kui näiteks kasutada kangi (jah, ma tean, et ka see on vabaraskus), sest üks pool kipub nõrgem olema ja teine võtab suurema koormuse enda alla.
  • Sa võid oma asendit vastavalt keha iseärasustele muuta. Masinatel seda paraku teha ei saa ja sel juhul paned otseselt mitte töös olevad lihased ebavajaliku pinge alla.

Muidugi on ka miinuseid, neid on alati… Näiteks peab erilise kullipilguga oma harjutuste sooritustehnikat jälgima - tehnika enne tempot… Aga funktsionaalsuse juurde tagasi jõudes ja sidudes treeningut meie igapäevaeluga, siis minu süda jääb sinna vabaraskuste alale.

Loe ka teisi Kristiina postitusi http://kristiinast.tumblr.com/.

0 kommentaari