Jaga:     
Uudised

Tarkuseterad Giulia Endersi raamatust "Võluv soolestik"

Peale blogi otsustasin kirjutama hakata ka heade raamatute kokkuvõtteid. Ikka sellepärast, et autori vaev ning tarkuseterad kuskile ripakile jääks. Kuna ka Sina oled tervisefanatt, mõtlesin, huvitavamaid mõtteid jagada. Esimeseks raamatuks valisin Giulia Endersi ‘Võluva Soolestiku’. Mäletan siiani eredat kõik-inimesed-peaksid-seda-KOHE-lugema emotsiooni. Pole paha 24-aastase meditsiinitudengi kohta!

Igatahes, autorit ajendas raamatut kirjutama karm isiklik kogemus. Olles sündinud keisrilõike abil ning ilma jäänud rinnaga söötmisest, hakkasid erinevad tervisehädad noort sakslannat kimbutama. Laktoosi talumatus, pikaajalised ning valulikud haavandid jalgadel ning hea sõbra tervisehädad ajendasid Giuliat gastroenteroloogiat (siseelundite haigusi käsitlev meditsiini haru) edasi õppima. Raamatus on kolm suurt peatükki – kõhutunne, soolestiku närvisüsteem ja mikroobide maailm. Tuleb tunnistada, et kõik on võrdselt põnevad ning lugemist väärt. Kuna 237 lehekülje ümberjutustamisel pole erilist mõtet, kirjutan sulle minu jaoks 3 uut ja üllatavat tarkusetera.

#1 Kuidas õigesti kakada?

Nimelt, keha heitmissüsteem on kombineeritud kahest närvisüsteemist, mis omakorda talitavad sulgemismehhanisme, teisisõnu sulgurlihaseid. Sisemine sulgurlihas on autonoomse närvisüsteemi võimu all ehk alateadlikult kontrollitud. Samas kui välimist sulgurlihast kontrollib somaatiline närvisüsteem, mis allub meie tahtele. Heureka! Selle pärast oli mul lapsena alati laulu- ja tantsupidudel nädal aega kõht kinni. Reaalselt- nädal aega ilma kakamata! Mu aju lihtsalt ei näinud ühiskasutatavaid vetse kui turvalist kohta, kus end kergendada. Aastaid hiljem, olles vanem ja targem, üritan reisides palju vett juua ja puuvilju süüa (rohkem kiudaineid), sest mis välja peab tulema, see välja ka tuleb!

Lisaks sulgurlihastele, on väljaheite kinnihoidmiseks veel eraldi voltkinnis. Lihas, mis asub lassona jämesoole ümber, nii et ‘’luuk’’ poleks täielikult avanenud. Et hädast kiirelt ja kergelt lahti saada, siis kükita – see lõdvestab voltkinnise! Juba aegade algusest on just kükitamine olnud inimestele kõige naturaalsem positsioon. Päris peen värk. Nüüd ma enam ei imesta, miks YouTube otsingusse ‘squatty potty’ kirjutades 23 500 vastet tuleb. Ikka selle pärast, et see on oluline teema! Järgmine kord potile minnes, säti oma rüht ette poole või vajadusel kiiguta üheksa korda edasi-tagasi. Tark keha teeb ülejäänud töö.

#2 Soolestiku kolme päeva reegel

Kõhukinnisus on arenenud maades üpris laialdane problem. ÜK-s on iga seitsmes täiskasvanu ja iga kolmas laps on mingil ajaperioodil kogenud kõhukinnisust. Teadagi, soovitatakse esimese asjana üle vaadata toitumisharjumused ning elustiil. Kui aga see ei aita, on võimalus arsti juurest kõhulahtisti retsept saada. Teine grupp inimesi, kes lahtisteid kasutavad (tegelikult kuritarvitavad) on kaalulangetajad. Foorumid kihavad neist kui kiirest meetodist kilosid sulatada.

Giulia kirjutab oma raamatus kolma päeva reeglist ehk soolestiku täitumisest. Käärsool ehk koolon (jämesoola osa) jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool ja sigmakäärsool. Tavaliselt vetsus käies, tühjendatakse alanev käärsool ehk soole kõige viimane osa. Tugev kõhulahtisti võib kõik kolm osa lagedaks teha. Sestap võib juhtuda, et esimesel kolmel päeval sool täitub ning kauaoodatud number 2 jääb sel ajaperioodil tulemata. Selle asemel, et muretseda ning uue doosi järgi haarata, tekitades uue nõiaringi, tuleb hoopis kannatlikult oodata – üleliigne peab ju ometi kuskilt välja tulema! Kolmandal päeval tuleb ta ikka. Nii et kui sinu sõbranna, sõber või vanaema võtab kõhulahtisteid, et kergendust leida, siis kindlasti räägi talle kolme päeva reeglist!

#3 Soolestik mõjutab meie tuju ja tervist

Minule täieliku üllatusena tuli fakt, et soolestikku ümbritseb laiaulatuslik närvisüsteem. See tähendab, et närvirakkude kogumit ümber soolte võib ka hellitavalt soolestiku ajuks nimetada. Sestap nimetatakse hoopis soolestikku meie suurimaks meeleorganiks. Kas see tähendab, et järgmine kord toidumürgitusega su soolestik detekteerib patogeenid, saadab vastava signaali peaaju oksekeskusesse, mis omakorda vallandabki okserefleksi? Jah, just nii see käibki. Lisaks, tead sa omast kogemusest, et unetud ööd või kriitilised emailid võivad stressimeetri põhja lüüa. Kuna ajul on kombeks probleemid kohe lahendada, suunatakse rohkemal hulgal vereringet ajupiirkonda, jättes soolestiku täbarasse olukorda. Pikaaegsest stressist põhjustatud väsimus, söögiisu kaotus, tervisekaebused ja kõhulahtisus on vaid mõned sümptomid, mida soolestik peab vajalikuks demonstreerida, et vajalik energia tagasi saada. Seega, tuleks peale pingelist perioodi aeg korraks maha võtta, ja soolestikule elu jälle sisse puhuda. Nii hoiad ka oma tuju positiivsemana.

Arvan, et ‘’Võluv Soolestik’’ on väärt oma enim-müüdud raamatute tiitlit. Kuigi tõin välja ainult kolm põnevat ja uut fakti, oli ahhetamisi ja ohhetamisi terve raamatu vältel. Igati põnev, kaasahaarav ja lihtsasti kirjutatud teos. Sestap soovitan Sul väga-väga-väga soojalt (isegi kohati, et kuumalt) Giulia raamatu võtta lugemiseks kiiremas korras. Treenime koos ikka oma teadmiste musklit. Eesti keels raamatu saad tellida siit ning inglise keelse raamatu siit.

Loe ka teisi Tervisefoorumi postitusi http://tervisefoorum.ee/.

0 kommentaari