3
fotot
Jaga:     
Uudised

Miks liikumisvaegus on hea tervise suurim vaenlane

Juba 1996. aastal avastati Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teadusuuringutes, et lausa üle 60% maailma rahvastikust on kehaliselt väheaktiivQH. Tänapäeval soovitatakse iga päev teha lausa 10 000 sammu, ka nii ei teki probleeme tervisega.

Paraku veedavad väga paljud isegi poole ööpäevast hoopis istudes. Vähese kehalise aktiivsuse korral nõrgenevad meie lihased ja liigesed, esikohal ongi just kõhulihased.

Kehaline liikumisvaegus tekitab palju tervisehäireid:

● ülekaalulisus,
● rühihäired,
● krooniline väsimus,
● südameinfarkt,
● unehäired,
● kõrge vererõhk jne.

Ilma kehalise aktiivsuseta ehk spordiga tegelemata ei saa süda küllaldaselt eluks vajalikku hapnikku ja see kahjustab organismi. Kahjuks viibki liikumisvaegus tulevikus paljude haiguste ja vigastusteni, mis on seotud

● südame ja vereringega,
● aktiivse ja passiivse liikumisaparaadiga,
● ainevahetusega,
● hormonaalsüsteemiga,
● kesknärvisüsteemi ja vegetatiivse närvisüsteemiga jne.

Kui juba noorena ei olda kehaliselt aktiivsed, tekibki liikumisvaegus ja tulevikus vajadus arsti külastada.

Liikumisvaegus mõjub meie südamele ja vereringele, aktiivsele ja passiivsele liikumisaparaadile, ainevahetusele, kesknärvisüsteemile, vegetatiivsele närvisüsteemile, hormonaalsüsteemile  Kui me regulaarselt arsti juures ei käi, põhjustab ülekaal ca 70 protsendil inimestest peavalu, 50%-l kontsentratsioonihäireid, 40%-l seljavalu, 50%-l rühihäireid. Ikkagi peame taas arsti juurde minema.

Liikumisvaegus võib tulevikus tekitada ka uusi haigusi ‒ ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastumist, rasvumist, podagrat jm.

Liikumisvaegus põhjustab ka lihasjõu ja vastupidavuse vähenemist, lihasmassi ja veresoonte toonuse langust, luude kaltsiumi ja fosfori sisalduse vähenemist, närvisüsteemi funktsiooni nõrgenemist.

Lihaste nõrgenemine ehk atroofia tekib valdavalt 3.‒4. treeninguvabal nädalal. Liikumisvaegus võib mõjuda ka luustikule.

Ülekaalu tuleb ennetada juba noores eas, sest rasvarakud elu jooksul enam ei kao. Kui tahame hiljem sportimisega alustada, tekivad meil vigastused tugi-liikumisaparaadis.

Ülekaalu korral tuleb energiat just enam kulutada kui omastada, teiste sõnadega: liikuma peab rohkem kui sööma. Paraku võib haiguste risk ülekaaluga suureneda lausa 4 korda, tekkida võivad kõrgvererõhutõbi, südameinfarkt, suhkruhaigus, koronaarhaigused, liigesehaigused jm.

Näiteks ülekaalulistel meestel esineb isegi ca 6 korda enam kõrget vererõhku. 20. sajandi algul oli süsivesikute protsent toidus suhteliselt normaalne ehk 60–70%, tänapäeval on aga nii süsivesikute kui rasvade protsent 40. Soovitatav süsivesikute kogus on 55–60% (vahel ka 65), seevastu rasvade protsent kuni 30.

Artikkel ilmus väljaande Liikumine ja sport 2013. aasta numbris.

0 kommentaari