3
fotot
Jaga:     
Uudised

SPORDI terviseks! Sport teeb terveks!

Regulaarsel kehalisel aktiivsusel ja spordiga tegelemisel on organismile palju kasulikke ja tervislikke toimeid – lihasjõu ja lihasmassi suurenemine, rasvasisalduse langus, vastupidavuse areng, toime vererõhu langusele, aga ka luutihedusele, ainevahetusele, veresuhkru langusele ja meie eluea pikenemisele.

Spordiga tegelemine ja kehaline aktiivsus parandavad hapniku omastamist, veres suureneb punaliblede sisaldus, organism ja ka aju saavad enam hapnikku, suureneb südame maht ja langeb puhkeoleku pulss ning vererõhk. Vastupidavustreeninguga tegeledes paraneb organismis verevarustus lausa 20–30 korda, kapillaaride võrgustik aga isegi 30–50 korda.
Kehaline aktiivsus tugevdab oluliselt ka hingamissüsteemi – puhkeolekus hingame minutis sisse ja välja ca 8 liitrit, kehalisel koormusel võib see arv isegi 100-ni jõuda. Aktiivne elustiil ja just spordiga tegelemine aitavad ära hoida ka veresoonte kahjustumist, mida võivad muidu tekitada suitsetamine, kõrge vererõhk ja kõrge kolesterooli sisaldus veres.
Samuti suureneb treenitud kehas verevarustus, saame enam hapnikku – ka see on meie tervisele kasulik. Treenitud inimene toodab veres enam punaliblesid, see on kasulik nii tervisele kui töövõimele. Organismis suureneb kehaline töövõime ja me põletame ka enam rasva – taas hea toime meie tervisele. Regulaarne liikumine aitab meil ka liigeseid tugevdada ja nii ei teki vigastusi. Kui meie lihased on juba tugevamad, on tugevamad ka luud – seda juhtub isegi seeniorieas ehk vanuses 59–72 aastat, nii leiti hiljuti maailma teadusuuringutes.
Kehaline aktiivsus tagab meile ka hea une ja hoiab keha saledana. Paraku on viimastel aastatel paljudes teadusuuringutes leitud, et lausa 2/3 meestest ja 1/2 naistest on ülekaalulised.

Veel tagab kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine soodsa mõju seedesüsteemile ning vähendab stressi. Just psüühikale on spordiga tegelemisel ja liikumisel palju tervislikke toimeid: pingelangus ning vähem hirmu, depressiooni ja väsimust. Eriti hea toime annab liikumine värskes õhus.
Veel mõned regulaarse kehalise aktiivsuse toimed organismile, mis aitavad tulevikus kauem terve olla: ●liikuvuse suurenemine, ●lihasjõu ja koordinatsiooni suurenemine, ●luude tugevnemine, ●vere viskoossuse langus, ●organismi kaitsevõime suurenemine, ●vähiriski langus, ●liigesekõhr omastab kehalisel koormusel lausa 12‒13% enam vedelikku.

Sageli esineb paljudel inimestel haigusi südame piirkonnas, just kehaline aktiivsus aitabki hästi selle vastu, sest ●puhkeoleku pulss aeglustub, ●süda töötab märksa ökonoomsemalt, ●vererõhk langeb, ●koormusjärgne taastumine kiireneb, ●vere punaliblede arv suureneb oluliselt, paraneb kudede elastsus ja verevarustus.

Ilma vastupidavuse arendamiseta on hommikune pulsisagedus 75 lööki/min ehk 4500 lööki tunnis ja 100 000 lööki päevas. Vastupidavustreening alandab südame löögisagedust ca 20 võrra ehk pulss on 55 lööki/min ja iga päev 30 000 lööki vähem. Süda on organismi üks tähtsamaid organeid, regulaarsel kehalisel koormusel südamemaht suureneb ja südamelihas tugevneb – nii tekib vähem terviseprobleeme.

0 kommentaari